SPAADE OMANIKUD ⟩ Saaremaa turism pole enam ammu konkurentsivõimeline

Parvlaev Piret Kuivastu sadamas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

"Kas Saaremaa valla tulevikuplaanidega ühtib turismisektori nii-öelda loomulik väljasuretamine või koomaletõmbamine? Kui vastus on ei, siis on viimane aeg midagi ette võtta," kirjutavad oma pöördumises Saaremaa vallavalitsuse poole kõigi Kuressaare spaahotellide omanikud.

Kui 2007. aastal majutati Saare maakonnas 149 814 inimest, siis mullu oli see arv 174 327. Kasv 18 aasta jooksul on olnud ligi 16%, tehes keskmiseks aastaseks kasvuks 0,9%.

Kõrvutades siia Pärnu maakonna statistikat, mille järgi 2007. aastal ööbis seal 268 237 inimest ja mullu 470 481 inimest, on 18 aastaga olnud kasv ligi 75%, tehes keskmiseks aastaseks kasvuks ligi 4,2%.

Lääne maakonnas majutati 2007. aastal 70 610 inimest ja möödunud aastal 104 691 inimest. Kasv ca 50%, keskmine aastane kasv ca 2,8%.

Ida Viru maakond: 2007. aastal 114 533 inimest ja 2024. aastal 209 997 inimest. Kasv ligi 85%, keskmine aastane kasv ligi 4,7%.

Saaremaa turismisektori suurimad osalised ei ole suutnud/tahtnud uusi investeeringuid teha pikalt ning enamik Kuressaare spaahotellidest opereerib juba aastaid reaalses miinuses, kui arvestada majade amortisatsiooninorme ja kapitalikulu.

Sellest tulenevalt ei ole ka turul tehtud pärast 2007. aastat suuremaid investeeringuid. Kõik on loogiline ja lihtsasti vaadeldav, aga ikkagi on tunne, et olukorrast ei saada päris hästi aru või ei taheta aru saada.

Meie pöördumise eesmärk on selgitada olukorda ja saada vastus, kas valla tulevikuplaanidega ühtib turismisektori n-ö loomulik väljasuretamine või koomaletõmbamine? Kui vastus on ei, siis on viimane aeg midagi ette võtta. Kui see on aga soovitud tulemus, siis tuleb veel ligi 20 aastat oodata, kuni viimased harjumusest ja/või missioonitundest tegijad ära väsivad ja/või majad kokku kukuvad. Loodetavasti on viimasel juhul vallal olemas ka plaan, kuidas asendada turismi panust Saaremaa SKT-sse, mis viimase uuringu järgi on kuni 18%. Siinkohal maksab märkida, et käesoleva pöördumise esitanud spaahotellid loovad sellest SKT osast üle 60%.

Praeguse olukorra põhjused

Praeguse olukorra põhjuseid on kaks. Peamine põhjus on konkurents teiste maakondadega ebavõrdsetes püsiühenduse tingimustes.

Kuidas on võimalik konkureerida, kui ükskõik mida sa pakud, pakutakse seda mandril ligi 20% odavamalt?

TS Laevade kasum: Tallinna Sadama 2024. aasta auditeerimata majandustulemuste järgi teenis ettevõte aastaga 120 miljonit eurot müügitulu, mis on 2,5% enam kui aasta varem. Korrigeeritud EBITDA oli 53 miljonit eurot (+8%) ja kasum 29 miljonit eurot (+21%). Sellest ärikasumist teenis TS Laevad mullu 9,73 miljonit eurot ärikasumit ehk 35% kogu Tallinna Sadama kasumlikkusest moodustas doteeritud parvlaevaliiklus.

Ministeerium on selgelt välja öelnud, et Tallinna Sadam maksab riigile dividende, mida kasutatakse riigi põhifunktsioonide rahastamiseks, sealhulgas dotatsioonide maksmiseks. Ehk siis – kinnine ring. Hetkel peab Saaremaa oma püsiühenduse suures osas ise kinni maksma.

Riigi lahendus sellele, et TS Laevade kasumid on aastaid olnud liiga suured, oli kehtestada 2026. aastal jõustuv kasumilagi, mille järgi liigne kasum arvestatakse dotatsioonist maha. Ehk siis kokkuvõtvalt: pärast aastaid saarlaste najal elamist vähendatakse "lahendusena" riigi panust püsiühenduse tagamiseks. Järjekordselt võetakse saartelt ära ning arusaamast praamidest kui maanteepikendusest liigutakse järjest kaugemale. Kuidas saab selline regionaalpoliitika olla saarlase ja Eesti Vabariigi kodaniku õiglustundega kooskõlas?

Suurest kasumist hoolimata ei panusta TS Laevad absoluutselt Saaremaa kui sihtkoha turundamisse. Kui just räägiti ministeeriumi tasandil, et TS Laevade nagu iga ettevõtte äriloogika ongi kasumit teenida ja see on okei, siis kuidas saab äriloogika osa olla ilma reklaamikulude ja turunduseta oma teenuse müümine ja veel nii edukalt? Selle töö teevad ära kohalikud ettevõtted ja ka vald.

Pigem tehakse TS Laevade poolt negatiivset reklaami, et teatud aegadel pole mõtet järjekorda tulla või siis hoiatatakse suure innuga tippaegadel tekkiva ebamugavuse eest. TS Laevade seisukohalt arusaadav käitumine, aga Saaremaale tekitatav mainekahju ja saamata jäänud tulu jääb kahjuna kohalike ettevõtete kanda.

Praamipileti hind – praegune püsiühenduse korraldus suretab välja Saaremaa elu ja majandust. Keskmiselt tähendab praamiülesõidu hind täna turistile vähemalt 20% lisakulu Saaremaa külastusel võrreldes teiste maakondade külastusega Eestis.

Minimaalne meede, mis toimiks, on see, et praami hakatakse lõpuks käsitlema kui maanteepikendust ehk ülesõit on kõigile tasuta. Kui langetada ülesõiduhindu 50%, siis peavad kohalikud turismiettevõtjad konkureerima teenusepakkujatega mandril 10% kallimate hindadega. Kindlasti oleks sellest abi, aga olukorda pikas perspektiivis see ei lahenda.

Vale strateegiline suund

Teine praeguse olukorra põhjus on vale strateegiline suund Saaremaa turismi turundamisel.

Alustaks siinkohal ilmekast näitest: Visit Saaremaa kodulehel ei tule "Planeeri puhkus/Majutus" esimesel lehel välja, et Saaremaal üldse spaad tegutsevad. Majutuse alagrupi soovituste all on kodumajutused, Green Key majutajad, nišitooted.

Fookuses peaks olema eesmärk – kas see on Green Key ja rohelise majutuse promomine või siis saare külalisele temale sobiva majutuse (ja võimaluste) leidmine ja seeläbi parima külastuselamuse pakkumine.

Praegu jääb väliskülalisele mitmeid väärmuljeid: kas Saaremaal soovitatakse ööbida ainult Green Key majutusasutustes? Kas teised ei ole usaldusväärsed? Külalisele, kes siinsel infomaastikul ei orienteeru, jääb sihtkohast väga vale mulje ja see võib mõjutada külastusotsust.

Mõte on iseenesest ilus, et hakkame pakkuma nišielamusi ja seda loodust, mis meid ümbritseb, aga reaalsuses me ei saa sellega neid numbreid Saaremaale, mis oleks vajalikud sektori elujõulisena hoidmiseks, ja see on fakt.

Turismitalud, loodusturism ja kodumajutused on toredad ja sektori mitmekesistamiseks vajalik osa. Oleme kõik kursis, et klient tunneb selliste toodete vastu järjest rohkem huvi ja see on väga positiivne areng. Aga siiski tuleks vaadata, mis on sealt tulevad maksulaekumised ja tööhõive? Mis saab, kui neid hakatakse hooajaringselt lahti hoidma, pakkudes aastaringselt lisandväärtust kogukonnale? Kui palju suudavad turismitalud ja kodumajutused reaalselt majutada?

Mis mahtudes on teenuspakkujad investeeringuid teinud? Miks vaadatakse mööda teenustest ja teenusepakkujatest, kes on viimased 25 aastat toonud vähemalt 90% kohaliku sektori investeeringutest, enamiku ametlikust maksutulust ja tööhõivest?

Selle asemel üritatakse esile tõsta nišitooteid, mis ei ole võimelised neid numbreid tooma ega peagi olema.

Väikeettevõtjate toetamine ja uute suundade arendamine loodusturismi näol on igati positiivne tegevus ja seda peabki tegema. Võttes selle aga põhisuunaks, ainukeseks strateegiaks, on tulemused viimase 18 aasta põhjal hästi vaadeldavad.

Iga suvi võimendatakse meedias, et Saaremaal on palju rahvast ja kõik on suurepärases korras, et turistid liiguvad linnast välja, kuid oleks tagumine aeg aru saada, et nii see ei ole! Statistika järgi ööbib enamik Saaremaa külalisi endiselt Kuressaares asuvates spaades. Sealt tuleb ka lõviosa maksutulust ja ametlikust tööhõivest. Äärmiselt huvitav eksperiment on sellele vastu töötamine.

Eksperimentide aeg on kahjuks läbi saamas, sest numbrid ei valeta – nimelt 0,9-protsendise kasvu juures, jäädes samal ajal konkureerivatest maakondadest 3–5-kordselt maha, ei ole Saaremaa turismisektor ammu enam konkurentsivõimeline ega sellest tulenevalt ka lähitulevikus jätkusuutlik.

Ettepanekud

Meie ettepanekud on:

1. Tekitada arutelu, et protsent TS Laevade kasumist peaks tulema Saaremaa valla

eelarvesse kohaliku turismi/ürituste toetamiseks/turunduseks.

2. Saaremaa turismi turundusstrateegia põhjalik ümberhindamine koostöös turuosalistega. Käesolevale pöördumisele allakirjutanud turuosalised on valmis ka panustama oma ressursse sobiva strateegia väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

3. Riigi tasandile arusaadavalt ja järjepidevalt sõnumi edastamine, et praegune regionaalpoliitiliselt läbikukkunud ja Saaremaa jaoks ebaõiglane püsiühenduse korraldus suretab välja Saaremaa majanduse ja elu. Statistilise 0,9-protsendise aastase kasvu juures, jäädes sealjuures konkureerivatest maakondadest maha 3–5kordselt, ei ole Saaremaa turismisektor ammu enam konkurentsivõimeline ega sellest tulenevalt ka lähitulevikus jätkusuutlik.

Tasub teadvustada, et praegu on Saaremaa turismis perspektiivide ja jätkusuutlikkuse puudumine suures osas turul tegutsevate ettevõtete probleem, aga lähitulevikus saab sellest probleem vallale ja kaugemas tulevikus riigile.

Pöördumise on allkirjastanud kõik Kuressaare spaahotellid ehk majutusstatistika ja

mahtude järgi endiselt üle 60% Saaremaa külaliste majutajatest:

Johan Lõuk / Johan Spa Hotell, Meri Spa Hotell, Ö Sviidid

Laura Sohvie Tartes / Asa Spa Hotell, Tehumardi Kämping

Terje Nepper / Arensburg Boutique & Spa Hotell, NoSpa, Castello Resto, Classic Kohvik

Tauri Sumberg / Georg Ots Spa Hotell

Kalle Kuusik / Grand Rose Spa Hotell