Kui õitsevad sõnajalad…

Maagiline jaaniöö. Foto: Karl Jakob Toplaan/Saarte Hääl

Suvine pööripäev oli vanade eestlaste tähtsaim pidupäev, mille pühitsemine ulatub kaugesse minevikku. Pearõhk langeb jaanitavades jaaniõhtule ja -ööle.

Vanadel eestlastel oli palju päevi, mida tähistati tuletegemisega. Neist on säilinud mõned üksikud, nagu jüriöö tuli, 1. mai tuli, aga heinamaarjapäeva ja lauritsatulest ei teata enam rääkida. Kõige enam on levinud jaanituli.

Jaanituli tehakse peamiselt lagedale väljale, kinkudele või mereranda. Rahvas selle süütamise põhjust enam ei mäleta. Paiguti ollakse arvamusel, et suure tulega anti märku vaenlaste tulekust. Kuid on teada, et jaanik on pärit ürgvanast suvise pööripäeva kultusest.