Matis Männa ⟩ Meie eesmärk on õpetada noori oma peaga mõtlema!

15. korda toimub Võhmal Saaremaa rütmi- ja improvisatsioonilaager, mis keskendub ansamblimängule ning kõikidele instrumentidele. Reedel on kõik huvilised oodatud Kuressaare pargi kõlakoja juurde kuulama laagri lõppkontserti.

Laagri üks korraldaja, Matis Männa, mis tunne sul on, vaadates tänavuse Saaremaa rütmi- ja improvisatsioonilaagri järjekorranumbrit – 15! – ja mõeldes tagasi nendele aastatele?

See number paneb mõtlema. Olen koos Maria Faustiga seda laagrit korraldanud üle viieteist aasta. Selleks oli vaja hoogu võtta vähemalt kolmveerand aastat, et üldse alustada.

See number on aukartustäratav nišilaagri kohta, sest enamasti on laagrid siiski lõbu ja puhkuse laagrid. Meie laager on aga õppelaager, kus kasutame Euroopa ja Eesti parimaid džässmuusikuid, kes tulevad lapsi juhendama, leides selleks aega oma kontserttegevuse kõrvalt.

See on oluline laager noortele andekatele muusikutele Eestis, kus selliseid laagreid pole palju.

Kui mõelda neile, kes käisid laagris 15, 12 või 10 aastat tagasi, siis mõned neist peaksid olema juba meie muusikamaastikul kõvad tegijad?

Jah, tõepoolest. On nimesid, kes on esinenud televisioonis, noortebändide festivalidel, lõpetanud muusika- ja teatriakadeemia või Elleri kooli. Osa neist õpib nüüd Rootsis, Taanis või Soomes.

Inimesed, kes käisid laagris 12-13 aastat tagasi ja töötavad nüüd näiteks Lasnamäe või Nõmme muusikakoolis, saadavad oma õpilasi siia. See on väga tore, kui tunned hääle järgi ära, et see inimene tõesti käis meie laagris ja julgustab oma õpilasi siia Saaremaale sõitma.

Me arvasime 15 aastat tagasi, et see laager tekitab muusikakoolides väikse reformi, kuid see on pikaajaline protsess. Üldiselt õpitakse klassikalist muusikat, kus on täpselt kirjas dünaamilised soovitused ja Youtube’is on sadu näiteid, kuidas oma sõrmi asetada. Meie eesmärk on õpetada noori oma peaga mõtlema, kasutades selleks vaba improvisatsiooni harjutusi.

Ma saan aru, miks see idee laiemale kandepinnale ei ole jõudnud. Ilmselt prooviti ja saadi aru, et see pole üldse lihtne. Selle taga on suur töö ja vaev.

Jah, see nõuab samasugust pühendumust nagu saada näiteks Johannes Marcel Kitse taoliseks tšellomängijaks, kes käib Euroopas konkurssidel ja mängib parimate orkestritega. See nõuab juhendajatelt teadmisi, mida tihtipeale ammutatakse just mujal maailmas.

Sel aastal on meil peale Karmen Rõivassepa ka Saaremaa entusiastlik ja andekas noor muusik Pille-Rite Rei, kes rändab Euroopas erinevatel lavadel. Maria on palunud ka Simon Forchhammeri, Taani löökpillimängija, kes eelmisel aastal siin juba juhendas. Meil on ka laulja Anett Tamm.

Need inimesed ei ole juhuslikud, nad teavad, kuhu tulevad ja meil on õpilasi, kes tulevad juba mitmendat suve.

Ja reedel, 26. juulil pannakse Kuressaare suvemuusika kontsertidele uhke punkt rütmi- ja improvisatsioonilaagri lõppkontserdiga.

Jah, laval on neli ansamblit, kes on laagripäevade jooksul oma lugusid arendanud. See on tunniajane kontsert väga huvitava kavaga. Soovitan kõigil tulla avatud meelega.

Kontsert on tasuta, seda toetavad kultuurkapital ja Kuressaare Kultuurivara, samuti lapsevanemad, kes maksavad osavõtumaksu. Kogu eelarve on aukartustäratav, see on suurem kui Kuressaare linnaorkestri terve aasta eelarve.

Lõpuks, mis need laagrid ja need aastad sulle endale andnud on?

Need on andnud võimaluse tutvuda andekate džässmuusikutega, kes on loomingulised ja annavad mulle tihtipeale uusi ideid, kuidas oma õpilasi juhendada nii Kärla kui Kuressaare muusikakoolis.

See on minu jaoks olnud oluline, kuigi raske, sest suvepuhkuse ajal tuleb tegeleda projektide eelarvetega, transpordivahendite ja pillide kokkukorjamisega.

See on olnud küsimärgiga, et võib-olla tulevikus on noorem inimene, kes minu eest suvel jookseb, kuid see on mind rikastanud loomingulisel mõtlemisel.