Hea ajakirjanduse auhinna võitis Pärnu Postimehe ajakirjanik Annika Auväärt

Pärnu Postimehe ajakirjanik Annika Auväärt. Foto: AAHA

Maakondades töötavate ajakirjanike tunnustamiseks mõeldud Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia saab sel aastal ajalehe Pärnu Postimees ajakirjanik Annika Auväärt.

Maakonnalehes püsib alati kõrgel kohal risk, et ajakirjanik võib muutuda kohaliku võimu- ja ametiisikute jaoks mugavaks ja „ümmarguseks” partneriks. „Julgus küsida raskeid küsimusi ja olla kogukonna ja lugejate huve teenides oma töös nõudlik, ei ole maakonnalehes alati iseenesestmõistetav. Selleks tuleb pingutada,” ütleb Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia üks väljaandjaid, ajakirjanik Risto Berendson.

„Annika Auväärt on oma tööga Eesti maakonna ajakirjanduse sünnikohas, Johann Voldemar Jannseni loodud Pärnu Postimehes neid väärtusi teeninud parimal moel ja seetõttu vääribki tänavust tunnustust tema.”

Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala sõnul oli 2024 Annika kui ajakirjaniku jaoks hea aasta. „Kummalisel kombel on nii, et ajakirjanduslikult hea töö tõukub traagikast inimeste elus. Raputavate sündmusteta ei sünni kaalukaid, laiemat kõlapinda pälvivaid lugusid. Küsimus on, kuidas ajakirjanik nende sündmuste keskel toimetab, mis jääb tema kajastusest kõlama.”

Tema sõnul käsitles Annika koos kolleeg Lauri Habakukega Tammiste mõrva lugu. See kajastus on olnud lai – uudislood, olemuslood, arvamused. „Ja mis on jäänud kõlama? Kajastus on puutumata sensatsioonijanust, pigem kumab läbi püüd mõista, mitte hukka mõista, luua kogukonnas pinnas selleks, et õõvastava teo toime pannud poistel oleks tulevikus võimalus… Olen selle üle imestanud, kuidas ta suudab sellist kaastunnet säilitada. Empaatia, tähelepanelik kuulamine, järjekindlus – need on omadused, mis viisid Annika teise mulluse olulise lugude sarjani Mihkli turvakodus elavatest inimestest ja sellest, kuidas turvakodu manageerijad neilt pika aja jooksul raha välja lüpsid. Annika võttis seista inimeste eest, kes ise selleks suutelised pole. Hea ajakirjaniku eest räägivad tema lood. Lugege neid!”

Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia väljaandjad soovivad väärtustada head kohalikku ajakirjandust. Preemia saaja kuulutati välja 25. veebruaril 2024 koos Anneli Ammase abikaasa Andres Ammase fondi stipendiumi saajatega Haapsalus. Preemia suurus on 700 eurot, millele lisandub hinnaline meene. Meeneks on seekord Eesti akadeemilise ajakirjanduse ühele loojale, Juhan Peeglile tema sünnikodus Tornimäel püstitatud kuju miniatuurne koopia. Kuju autoriks Simson Seakülast.

„Ka Juhan Peegel alustas oma ajakirjanikutööd Saaremaal maakonnalehes Meie Maa ja nägi kogu oma tegevuse jooksul ajakirjanduspõllul neid väärtusi nagu inimlikkus, empaatia ja nõudlikkus. Seepärast on sellel kujul suur sümboolne väärtus,” ütleb preemia kolleegiumisse kuuluv ajakirjanik Risto Berendson.

Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse (AAHA) preemia on asutatud 2019. aastal lahkunud ajakirjaniku Anneli Ammase mälestuseks, kes tänavu saanuks 63-aastaseks. Anneli ja Andres Ammas olid Eesti esimese erakapitalil põhineva maakonnalehe Lääne Elu ühed asutajad. Anneli maakonnalehes alanud ja suurtes väljaannetes jätkunud ajakirjanikutöö näitas, et hea ajakirjandus põhineb inimlikel väärtustel, oskusel pealinnast kaugemale näha, Eestimaa armastamisel, kustumatul janul teadmisi täiendada, sõna valdamisel, oma lugude ainese tundmisel ja oma lugude kangelastest hoolimisel. Anneli Ammas võitis 2001. aastal Bonnieri preemia. 2017. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Anneli Ammase preemia ellukutsujad on tema sõbrad Enno Tammer, Risto Berendson, Kärt Anvelt, Urmet Kook, Kai Kalamees, Piret Tali, Riste Uuesoo, Jaanus Piirsalu, Peeter Tali, Rein Sikk, Ivar Soopan, Epp Alatalu, Tuuli Koch ja Külli-Riin Tigasson.

Preemia on seni saanud ajakirjandusliku tegevuse eest Ülle Harju, Aime Jõgi, Urmas Lauri, Erik Gamzejev, Erik Kalda ja Maarja Möldre.