:format(webp)/nginx/o/2025/03/03/16693698t1h753d.jpg)
"Kui sa mõnes ajaloofaktis kahtled, küsi Bruno käest," kirjutab tšehh Jan Burian raamatus "Saared, inimesed, sillad", mis ilmus eesti keeles 23 aastat tagasi. ""Nagu teil, on ka meil Euroopa kultuur," ütles mulle ajaloolane Bruno Pao, kui olime istet võtnud tema majas Kuressaare vanalinnas." Nende sõnadega alustab kauge külaline lugu teada-tuntud saarlasega kohtumisest.
Kui palju on taolisi kohtumisi selles Pika tänava majas toimunud? Seda ei oska keegi öelda. Bruno võõrustas lahkesti kõiki, kes temalt peamiselt ajaloo kohta üht-teist küsima tulid.
Kapten-kirjanik Lembit Uustulnd on ühes oma kirjutises nimetanud Bruno Paod kahel jalal kõndivaks entsüklopeediaks. Tõsi see oli. Bruno teadmised ei piirdunud üksnes ajalooga. Ta oli huvitatud väga paljudest asjadest. Jääb vaid imestada, kuidas ta oskas nii kujundlikult ja selgesõnaliselt oma mõtteid väljendada.
4. septembril 2021 Saarte Hääles ilmunud loos "Teadmised kodupaigast seovad hinge ja vaimu" kiitis Pao Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatuid. "Olen neid üllitisi, Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatuid hoidnud entsüklopeediliste teostega ühel riiulil, sest teadmised kodupaigast seovad hinge ja vaimu. Saan oma saart uhkusega ka külalistele näidata," märkis ta.
Aastakümneid giidina tegutsenud Bruno ammutas teadmisi ka loodusest ja matkaradadelt.
"Turismifirmad keskenduvad eeskätt Kaali järve, Angla tuulikute ja Mustjala panga näitamisele. Nendele lisaks oleks vaja märkida vana muinassadama, ohverdamiskoha, kabelipaiga ja loodusime piirjooned," on Bruno mõtisklenud. "Kuu uurimise kõrvalt võiks tõsisemalt hinnata ka kodu-uurimist. Rääkimata maa ja mere tundmisest, inimese hindamisest ning vaba eestlase muhelemise mõnust."
Veel kõrges eas, 90-aastasena uuris Bruno Pao viikingite tegemisi. Lääne-Saaremaa inimeste elulugusid uurides võttis Bruno luubi alla 7. ja 8. sajandi, mil viikingid siinmail tegutsesid. Kirikuraamatuid ja muud kirjasõna lugedes võis ta tõdeda, et on teada saanud vägevatest ning julgetest meestest. Bruno enda sõnul andis uurimistöö talle jõudu ja hoidis meele erksa.
Bruno on oma teadmisi ja elutarkusi jaganud nii tele- kui ka raadiosaadetes. "Emamaa ja isameri" oli saade Eesti Rahvusringhäälingu Stereoraadios. Aastakümneid tagasi olid kaks saarlast terve pühapäevase päeva otse-eetris, usutledes stuudios külalisi. Mereteema pakkus välja Bruno Pao.
Ajakirjanikuna valgustas Bruno lugejaid aastakümneid, kirjutades merest ja meremeestest, maaelust, ajaloost ja millest kõigest veel. Tema sulest on ilmunud kümmekond raamatut.
Saaremaa Merekultuuri Seltsi väljaandes "Ei hõbedat, ei kulda" saab lugeda Bruno Pao artikleid ja ajaloolisi lugusid. Pärast raamatu ilmumist ütles Bruno pooleldi naljatades, et on rohkem aega jutuajamise peale kulutanud, oleks võinud rohkem kirjutada.
Aukartustäratav on olnud Bruno Pao ühiskondlik töö. Ta oli Saaremaa Merekultuuri Seltsi looja, Kuressaare merepäevade algataja, lauluvõistluse Vesikaare Tuul ellukutsuja, Kuressaare linnavolikogu aseesimees, muinsuskaitse seltsi liige, Saaremaa Muuseumi nõukogu liige, giid ja mereajalooteemaliste loengute lektor.
Teda on tunnustatud Kodanikupäeva aumärgiga, Saare Maavalitsuse teeneteplaadiga, Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Piirivalve III klassi teenetemärgiga, Hendrik Krummi nimelise kultuuristipendiumiga, Kaitseväe eriteenete ristiga, Kuressaare linna teenetemärgiga, Saare maakonna vapimärgiga.
Viis aastat tagasi ilmunud loos "Aega mõõdavad inimesed" kirjutas Bruno, et paljud tema eakaaslased on juba teispoolsuses, nende nimed on mälestustes ning nende teod vajumas uute saavutuste alla.
Nüüd saame öelda, et teeneka saarlase nimi jääb meie mälestustesse ja tema tegusid me ei unusta.
Meie kaastunne lähedastele.
Saaremaa Merekultuuri Selts
Saaremaa Giidide Ühing
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)