Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases lehes jätkame ajaloouurija KALLE KESKÜLA koostatud nimekirja avaldamist Kuressaare linna ja selle lähima ümbruskonna toponüümidest. Nimekirja esimene osa ilmus 6. detsembri ja teine osa 3. jaanuari Oma Saares.
Kuna nimistu pole kaugeltki täiuslik, on autoril palve. kui keegi oskab nimekirja täiendada, siis on kõik ettepanekud ja soovitused teretulnud. Need võib läkitada Oma Saare toimetusse aadressil 93819 Kuressaare, Tallinna tn 9 või e-postil omasaar@omasaar.ee .
Maagi aed – perekond Maackile kuulunud kinnistu, vanim linnapark; asus endise Sõrve turu kõrval, nüüd 1. lasteaia mänguväljak.
Maakonna haigemaja (maa-haigla) – ehitati 19. saj algul Vätla Ninale (Tori laiule), põles aastal 1827, toimis kuni linnahaigla valmimiseni 1940. a. Nõukogude ajal asusid hoones kalakombinaadi plekitsehh ja Saare Kaluri automajand.
Meissneri hotell – ehitati aastal 1882 Pruuli 8 (endine Kõrtsi, nüüd Lasteaia tänav), rajajaks Fr. Meissner. 1930. a ehitati juurde kahekorruseline hoovimaja suvitajatele ja garaaž neljale sõiduautole; Nõukogude ajal asus hoones vene lasteaed.
Meedla koda – asus Lossi 6, nüüd on hoones Eesti Panga tagavarajuhtimiskeskus; 1918. aastal oli hoone omanik Odert von Poll.
Mesipuu söögimaja ja sissesõidukoht – asus tsaariajal Tolli tänav 9.
Metsküla koda – asukoht teadmata.
Michelsoni pansion – asus Allee tänava alguses, hiljem Kaitseliidu hoone, Nõukogude ajal oli hoones polikliinik, pärast taasiseseisvumist tagastati Kaitseliidule.
Mudaravila (Städtische Schlammbadeanstalt) – ehitatud puusepp Jakob Georg Weise poolt 1840. aastal tema heinamaale; 1856. a viidi pr Weise eestvõttel abaja idakaldale; põles 1988. aastal.
Mullutu koda – hävinenud; asus Tallinna tänaval praeguse Ferrumi kaubamaja kohal. 1918. a oli omanikuks Ernst Heinrichsen.
Mullutu laht – rannajärv Kuressaarest läänes, endine laht Suures Katlas.
Muratsi laht e Vardani laht – asub Muratsi poolsaare ja Tulpe saarte vahel.
Muratsi poolsaar – asub Kasti ja Sepamaa lahe vahel.
Musumännik – Loodemaa osa Väikse Katla rannal, Legendikivi asukoht.
Muuseum (Museum des Vereins zur Kunde Oesels) – asutati 1865. a, vanuselt viies muuseum Eestis; 1892. a koondati museaalid linnuse ülakorrusele.
Mände Nina (Mändena, Mändina) e Mändjala – küla, endine maanina Suures Katlas.
Nasva jõgi – jõgi Mullutu lahe ja Suure Katla vahel, Saaremaa veerikkaim jõgi.
Nasva – küla praeguses Kaar-ma vallas, tekkis pärast Sõrve postmaantee ehitamist 1790. aastatel.
(H)Ooste nukk – maanina Tori jõe ja abaja vahel, jahtklubi praegune asukoht, endine Ooste rahu (oos = hobune).
Orikamets – metsane ala Linnulahe lõunakaldal (ori = ilmsuur, vägev).
Paadla koda – asus Tallinna tänaval; Nõukogude ajal oli hoones pioneeride maja; nüüd asub seal Kuressaare linnavalitsus. 1918. a oli omanikuks Mathilde von Buxhoeveden.
Paadla laht – kinnikasvav rannajärv Mullutu lahest läänes, endine laht Suures Katlas.
Pajumõisa koda – asus Komandandi tn 5. 1918. a oli omanikuks Leon von Freytagh-Loringhoven.
Palissaad – ajalooline palktara, mis eraldas linnakodanike kinnistuid saunikutest.
Pargivaksal (Roheline Konn) – ehitati aastal 1924; Nõukogude ajal asus hoones õlletuba, nüüd kohvik.
Park – rajati 1861. a vanasse kirikuaeda; 1887. a laiendati ümber lossivallide.
Parila (Suur Parila; sk k Gross Pargell) – endine maanina Suurlahe ja Mullutu lahe vahel.
Pastoraat – Kauba ja Turu tänava nurgal, Nõukogude ajal asus hoones restaureerimisvalitsus.
Pidula koda – asus Pikk tn 44; Kuressaare vanim teadaolev mõisakoda, rajati aastal 1543; merekooli asukoht aastail 1891–1903; Eesti ajal asus hoones ETK ja Nõukogude ajal oli maja ETKVL-i valduses; 1918. a oli omanikuks Bernhard von Toll.
Pihtla koda – asus Pika tänava lõpus; alates 1890. a tegutses hoones Albert Schlupi juustutööstus, siit ka nimetus Slupi nurk.
Pikk tänav (Lange Strasse) – kulges Põduste jõe kaldal; ühendas linna selle tagamaadega.
Pilguse koda – asukoht teadmata.
Pliidi kõrts – asus Venekülas, suleti aastal 1900.
Poiste maja – Nõukogude ajal Meedla kojas asunud asutus.
Port Arhtur – ehitati 1898. a Loodemaa rannale, muusikakohvik, linnarahva ja patisakste väljasõidukoht.
Postkontor (Post- und Telegrafenamt) – asutati 1765. a, kui loodi regulaarne postiühendus Pärnuga; 1830 asus hobupostijaam vaekojas, aastail 1889–1919 tegutses postkontor Kubermangu majas, alates 1919 Pädaste kojas.
Preestri tänav (Priester Gasse) – 1909. a nimetati Turu tänavaks; uus nimi tulenes Koertepargi kohal asunud Heinaturust.
Pritsimaja – 1868. a tehti Kuressaare raekoja kõrvale kuur, millele 1882. a ehitati torn; praegune maja valmis 1912. a; nüüd asub hoones grill-baar.
Punasekivi abajas – Väike-Roomassaare poolsaare ja Koplisääre vahel.
Puudeplats – ajalooline linnaväljak praeguse Pika, Kauba ja Tolli tänava hargnemiskohal; väike puudeplats oli ka Seegi kvartalis.
Põduste jõgi – suubub Väikesesse Katlasse, ajalooline veetee Kaarmale.
Põlend kõrts – ehitati Taani ajal (Taani aeg Saaremaal – 16. saj keskpaik kuni 1645) Sõrve turu äärde; linna vanim kõrts, mis sai nime pärast 1612. aasta tulekahju; suleti 1900.
Põllu alev – alev, mille 19. saj lõpus rajasid Wildenbergi nahavabriku töölised linnast idas asunud Kaarma-Suuremõisa maadele.
Põllu tänav (Acker Gasse) – nüüd kannab nimetust Väike-Põllu.
Põlluvahi maja – ehitati 1787. a praeguse Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgale Suuremõisa põldude valvamiseks.
Pädaste koda – asus Tallinna tänaval Kubermangu maja kõrval, alates 1919. a postkontor.
Püha Laurentiuse kirik – ehitati 1630. a uude linnasüdamesse, põles 1710 ja 1828, praegune hoone valmis aastal 1836.
Püha Nikolai kirik – ehitati 1790. a Lossi tänavale.
Püskurahu (Redesche Reef) – madalik Loodenina all Abruka joonel.
Raekoda – ehitati barokk-stiilis uude linnasüdamesse aastatel 1654–70; restaureeriti 1970. aastatel ja seejärel asus hoones perekonnaseisuaktide büroo; nüüd kunstigalerii ja turismiinfopunkt.
Raiekivi säär – Tori abaja ja Ujula abaja vahel, endine Raiekivi rahu.
Rahiku mätas – Suurlahe lääneservas, nüüd maaga kokku kasvanud.
Ranna pansion – asus Vana-Roomassaare tänaval ja kuulus Johannes Sassile.
Järgneb