REPORTAAŽ ⟩ Töö, mis saja aasta eest oli nelja mehe teha, saab nüüd tehtud kahe mehega

Indrek Aus oma töökojas. Foto: Karl Jakob Toplaan

Eestlaste ja saarlaste seas on jätkuvalt populaarne looduslähedane ja pikkade traditsioonidega palkmaja. Saaremaal tegeleb palgist ehitamisega mitu ettevõtet, nende seas ka Sarlog OÜ, kelle esindaja Indrek Aus on lahkelt nõus rääkima palkmajadest ja nende ehitamisest kodusaarel.

Palkmajade ehitamisega tegutseb Indrek Ausi sõnul Saaremaal viis ettevõtet ning Muhumaal tegutsetakse samuti. Sarlog OÜ tegeleb palkmajade ehitamisega, vanade palkmajade renoveerimisega, palkmööbli, külakiikede, treppide, akende ja uste valmistamisega – tõsise puidutööga, nagu Indrek kinnitab.

Ainulaadsed ehitised

“18 aastat,” ütleb Indrek Aus tegutsemisaastate kohta. Aus reklaamib veel lisaks: “Kuna me oleme teinud nii pikka aega, siis oleme puidutöö suhteliselt lõpuni selgeks õppinud. Me ei tee enam selliseid koolipoisi vigu. Kõik meie ehitised on kauakestvad ja professionaalselt valmistatud.”

“Nagu suurte meeste lego,” leiab omanik Indrek Aus tabava võrdluse selle kohta, kuidas palkmajad kokku pannakse. Foto: Karl Jakob Toplaan

Saarte Hääle küsimusele, mille tõttu võib kodusoetaja just palkmaja peale mõelda, arvab Aus järgmist: “Neid inimesi, kes maja ehitavad, on kogu aeg. Osa on sellised, kes soovivad rohkem loodusega ühte rütmi käia ja ehitavadki endale palkmaja. Need inimesed on käinud palkmajades. Palkmajadel on oma aura.”

Samas on Aus arvamusel, et kui inimesel pole vahet, mis ta endale ehitab ja soovib lihtsalt maja, siis kindlasti pole see inimene keegi, kes tuleks palkmaja tahtma. “Ma arvan, et igal asjal on oma tarbijaskond,” ütleb Aus.

“Eesti kultuuripärand, maa kultuur on talupoeglik – palk on olnud põhiline materjal, mida on kasutatud,” teab Aus. Palkmaja sobib tema sõnul maale väga hästi, sest ta sobitub ümbrusega kokku. “Saaremaa on vana kultuuri maa, kus kiviaiad ja palkhooned on kõikjal,” oskab Indrek Aus öelda.

Rääkides palkmajade praktilistest külgedest, kommenteerib Aus: “Kliima ja õhuvahetus on väga tasakaalus. On inimesele tervislikum.” Selle tingib asjaolu, et palkmaja ehituses kasutatakse suures osas looduslikke materjale.

“Kui sa tänapäeval ehitad endale karkassmaja või kivimaja, mis on väga õhutihe, siis peab ehitama korraliku soojustagastusega ventilatsiooni. Palkmaja puhul seda ei ole vaja teha, kuigi uute seaduste järgi peab ka palkidest elumajale soojustagastuse panema,” tõdeb Aus.

Sarlog OÜ toodangu näide. Foto: Karl Jakob Toplaan

Sarlog on spetsialiseerunud just käsitöö-palkmajadele. “Töövõte on ikka käsitöö,” räägib Aus, tuues ka näite, et vanasti kraabiti palgile sirkliga joon ja tänapäeval on loodidega sirklid täpsemad, aga joon tehakse sinna ikka nagu on tehtud sadu aastaid. Ka klassikalist kirvest enam nii väga ei kasutata, sest selle töö on üle võtnud mootorsaag. “Enam ei lihvi klotsi ja lihvpaberiga, vaid lihvimisaparaadiga, millega lihvid pinna palju kiiremini ära,” toob Indrek Aus veel ühe näite sellest, mis teeb palkmaja ehitamise kiiremaks. 100 aastat tagasi nelja meest nõudnud tööd saab nüüd kahe mehega tehtud.

Aus räägib freespalkmajadest, et need on võrreldes käsitöömajadega hoopis teistsugused, kuna iga käsitöömaja on unikaalne.

Need, kes palkmaja ehitavad, tahavad just käsitööpalkmaja, kuigi nad on teadlikud, et see on freespalkmajast veerandi võrra kallim ja on nõus maksma maja seinte puhul näiteks 7000–8000 eurot rohkem.

Tööd jagub paariks aastaks ette

“Tööpuudust ei ole,” ütleb Indrek Aus hetkeolukorra kohta tööstuses. Tööde järjekord on Ausi sõnul ettevõttes üks-kaks aastat. “Kolm kuud ehitad seda palkosa töökojas ja inimese juures kohapeal käib töö kolm päeva,” kommenteerib Aus ehitamise ajakulu.

Kui jutuks tulevad hinnad, siis oskab Indrek Aus kohe öelda: “Enne koroonakriisi oli tegelikult ehitusega niimoodi, et võisid viieks aastaks kokku leppida. Hinnad püsisid nii sarnased. Võisid seal ainult paar protsenti aastas juurde panna ja kõik oli okei. Nüüd on hinnad läinud 30% ja osa ehitusmaterjale isegi 50–70% kallimaks.”

Hea palk on Eestis kallis, kuigi palgi hind ei moodusta käsitööpalkmaja puhul põhilist osa. “Aja- ja tööjõukulu moodustab suurema osa maja hinnast,” täiendab Aus.

“Me ikka vahetame vanu palke ka. Kui inimesel on häda käes, vaata, siis seda tavaline ehitaja ei oska. Väga paljud lammutavad kogemata maja maha, tahtes seda valede võtetega korda teha. Parem professionaalid tehku, sest vastasel juhul jääb tulemus väga kahtlane. Me saame aru, et kui sul on palkmaja, siis on ilmselge, et kuskilt peab abi saama. Igal aastal oleme ikka üritanud kellegi maja päästa. See on rohkem selline missioonitunne,” räägib Indrek Aus vanade palkmajade renoveerimisest, mis võib oma olemuselt ettevõtjale üpriski vähetasuv olla.

IGATPIDI KÄSITÖÖ: Ehkki Sarlog valmistab ka muud väiksemat kraami, on ta põhitoodang tehtud siiski suurtest rasketest palkidest – majad. Foto: Karl Jakob Toplaan

“Kui sa oled oma elus proovinud midagi renoveerida, siis saada see asi tehtud on ikka suur peavalu ja kui siis satud õigete inimeste otsa ja saad lahenduse – see on hea,” nendib Aus, põhjendades, et vastasel juhul võib hea vähest remonti vajav asi täitsa ära laguneda.

Palkmaja ehitajaks peab tahtma

“See ongi jama – kes tahab tänapäeval sellist tööd teha, kus saepuru näkku lendab ja pole nuppu, mida muljuda. Kõigile meeldib töö, kus särk on puhas, nupp käeulatuses ja saab mingisugust aparaati liigutada,” räägib Aus.

Seega on tööjõudu suhteliselt keeruline leida, arvab ta. “Vaata, see palganumber, kui sa selle endale selgeks teed, siis... noh, seda saab ka lihtsamat tööd tehes. Palkmajaehitus on nii ajamahukas. Professionaalid muidugi teenivad, aga profiks saamine on protsess, mille vähesed tänapäeval viitsivad läbi teha,” ütleb Indrek Aus, kelle hinnangul on palkmajaehitajaks saamisel kõige aluseks isiklik tahtmine.

“On väga vähesed, kes tulevad tööle ainult raha pärast. Enne asja selgeks saamist tüdinevad nemad aga ära,” räägib Aus.

Saaremaal on hea palk

Maju ehitavad nad vaid Saaremaa palgist. “Saaremaal on hea palk – kaua kasvanud palk, aastarõngad on tihedad,” ütleb ta. Lülipuit on putuka- ja mädanemiskindlam. Kui mandri palki võtta, siis seal on teinekord vahel väga väikesed lülipuidu osad, kuigi palk ise on suur ja võimas. “Kui sa oled metsaomanik näiteks Viljandimaal, siis on kena – vaatad, et saad ühest puust neli kuuemeetrist palki. Meie omad on aga nagu porgandid, alt jämedad ja kohe lähevad peenikeseks,” selgitab Aus kasutatava palgi omadusi.

“Meil on ka muidugi häid kohti, kus puu on kasvanud, aga ta on kasvanud olulisemalt kauem kui mandri puit. Ja putukatele meeldib Saaremaa puit vähem kui mandri puit. Aga Saaremaal on muidugi teatud putukad, mida mandril väga ei ole – näiteks majasikk. Putukas, kes palju närib ja teeb,” lisab Aus.

Peamiselt kasutatakse Sarlogis puiduna mändi, kuna kuusega võrreldes on mändi parem töödelda, samuti “keerab” kuusk rohkem, ehkki mädaneb jälle vähem. Rääkides mädanemisest, oskab Aus kohe tabavalt öelda: “Kui sa teed palkmaja, siis pead teadma, et võtad osakese loodusest ja pead selle eest hoolitsema. Kui sa palkmaja eest ei hoolitse, võivad igasugused asjad juhtuda, tulevad võib-olla putukad, mädanikud ja igasugused asjad.”