TOIT Runnakas – kena suvine suutäis, mis pole mingi suvaline koorega kartul

Kertu Kalmus
, Saarte Hääle vanemtoimetaja
Copy
LAEB RUNNAKAID: Kristjan katab võis krõbestatud kartulid kõiksugu hea ja parema kraamiga. Nõnda sünnivadki laetud runnakad.
LAEB RUNNAKAID: Kristjan katab võis krõbestatud kartulid kõiksugu hea ja parema kraamiga. Nõnda sünnivadki laetud runnakad. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Suve keskel mullast võetav pisike värske kartul on kaetud sedavõrd õrna koorega, et patt oleks seda maha kraapida, mistõttu armastavad saarlased taolisi ikka koortega keeta ja süüa. Runnakad, need nad ongi.

Sõrves Tui kodurestot pidav Kristjan Koppel naerab, et mõni kartulikasvataja mandrilt on üritanud talle runnakate pähe ka “täiskasvanud” kartulit müüa, arvates, et suvaline koorega kartul ongi runnakas. Aga pole. Sõrulasele seda muidugi selgitama ei pea ja kaupa ta sellise pakkujaga samuti ei tee.

Üks, mida Kristjan Sõrve sattunud sööjatele pakub, on laetud runnakas. Misasi see siis on või kuidas neid laetakse? Menüü kohaselt on selle toeka toidu koostisosade hulgas ka mooritud veiseliha või soolaforell, krõbe lillkapsas, hapukurgikaste, tomatid ja

Tagasi üles