LOORE-LIISE SEPP ⟩ Töö kooli kõrvalt tähendab raha, aga ka pidevat väsimust

Loore-Liise Sepp Foto: Erakogu

Juba mõne nädala saadab Saaremaa gümnaasium teele järjekordse lennu vilistlasi. Gümnasist Loore-Liise Sepp uuris, kui paljud tema koolikaaslased õpingute kõrvalt tööl käivad ja kuidas see neid ennast ja õppetööd mõjutanud on.

Valisin gümnasistide töötamise oma uurimisteemaks isiklikel põhjustel, kuna käin ka ise kooli kõrvalt tööl – möödunud aasta juulist ühes Kuressaare toitlustusettevõttes. Läksin tööle eeskätt selleks, et lisaraha teenida, ent ka seetõttu, et tahtsin oma vaba aega targemini sisustada.

Minu hüpoteesideks uurimistööd tegema hakates olid, et kõige rohkem käivad kooli kõrvalt tööl abituriendid ning enim käiakse tööl lisaraha teenimise pärast. Samuti oletasin, et õpilaste töölkäimine mõjutab nende õppetööd negatiivselt.

Oma uurimuse jaoks viisin kõigi Saaremaa gümnaasiumi õpilaste hulgas läbi anonüümse ja vabatahtliku internetiküsitluse. 508 gümnasistist vastasid küsitlusele 150.

Selgus, et 150 vastajast käib kooli kõrvalt tööl vaid 41 ehk peaaegu iga neljas. Tööl käijatest 11 ehk omakorda veerand on G1 ehk 10. klassi õpilased, sama paljud õpivad G2-s ehk 11. klassis. 19 ehk ligi pooled töölkäijaist on abituriendid – seega sai mu esimene hüpotees kinnitust.

Enamik töölkäijaist on naissoost

Küsitlus näitas, et töötavatest õpilastest 35 ehk 86% on neiud ja vaid kuus ehk 15% noormehed. Sellest võib järeldada, et kooli kõrvalt töötamine on populaarsem just tüdrukute seas. Sama tõdes ka Roland Kreek oma 2022. aasta uurimistöös.

Nagu oletasin, käivad peaaegu kõik meie töötavatest gümnasistidest (41-st 40) kooli kõrvalt tööl selleks, et lisaraha teenida.

15 õpilast märkis, et käivad tööl ka kogemuste saamiseks, kaks aga selleks, et korteriüüri tasuda. Kaks gümnasisti põhjendasid oma töölkäimist sellega, et neil on liiga palju vaba aega.

Lisaks tõid kolm õpilast välja selle, et töötamine on hea vaheldus nii õppetööle kui ka laiemas vaates.

Miks enamik gümnasiste õpingute kõrvalt tööd ei tee? Kolmandik vastas, et selleks pole neil piisavalt palju vaba aega ning nad eelistavad keskenduda pigem õppetööle. 35 vastanu sõnul ei ole tööturul piisavalt sobilikke tööpakkumisi. 23 gümnasisti aga põhjendas, et neil puudub soov kooli kõrvalt töötada.

Lisaks tõi kaks õpilast välja selle, et tööl käimiseks puudub sobiv transport, kuna nad elavad linnast väljas. Üks õpilane avaldas arvamust, et kooli kõrvalt töötades oleks koormus liiga suur.

Töölkäimise plussid ja miinused

Töölkäimine on gümnasiste positiivselt mõjutanud mitmeti. 34 noort kinnitas, et on tänu töötamisele omandanud palju uusi teadmisi ja kogemusi. 24 vastanu hinnangul on nad varasemast kohusetundlikumad, 14 kinnitasid aga, et oskavad oma aega paremini planeerida. Kaks õpilast väitsid, et on tänu tööl käimisele sotsiaalsemad.

Kooli kõrvalt töötamisel on noorte hinnangul siiski ka negatiivseid mõjusid. Koguni 23 õpilast tunnistas, et kannatavad pideva väsimuse all. 13 gümnasisti tõdes, et neil ei ole enam vaba aega või on vähem aega muude tegevuste jaoks.

Seitse õpilast märkisid, et kannatavad töötamise tõttu stressi all. Nelja õpilase sõnul tunnevad nad end koolialaselt läbipõlenuna ning on mõelnud ka koolist lahkumisele. Teadmiseks: läbipõlemine kujuneb välja pikaajalise stressi tagajärjel. Seda seisundit iseloomustavad kurnatus ja tühjustunne, võõrdumine, pettumus ja mõttetustunne, vähenenud töövõime ja keskendumisraskused.

Kaheksa õpilast kinnitas aga, et kooli kõrvalt töötamine ei ole neile mingit negatiivset mõju avaldanud.

Kuidas mõjub aga õppetööle see, kui kooli kõrvalt tööl käia?

38 gümnasisti ehk 93% vastanutest vastas, et töötamine ei ole nende hindeid mõjutanud. Vaid kolm noort – kaks G3-st ja üks G2-st – 41-st väitsid, et töötamise tagajärjel on nende hinded halvenenud. Seda on juhtunud just G3 klassist kahel ja G2 klassist ühel õpilasel. Kuna vaid kolm töötavat õpilast märkisid, et on töötamise tõttu saanud halvemaid hindeid, enamik aga mitte, sai minu viimane hüpotees kummutatud