Juhtkiri ⟩ Ühe ajastu lõpp. Luud jõuavad lõpuks kalmistule, kus on nende õige koht.

LAHINGUPAIK JA HAUATÄHISED: Tehumardi mälestussammast on aastakümneid peetud Saaremaa tuntuimaks hauatähiseks. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Eile Tehumardi lahingupaigas alanud säilmete ümbermatmise tööd lõpetavad osaliselt ühe ajastu, millega seotud vales on üles kasvanud juba mitu põlvkonda saarlasi.

Osaliselt seetõttu, et merekaldal memoriaalkompleksi tuumiku moodustav murdunud mõõk jääb esialgu alles koos meie saart vabastanud "kangelasi" ülistavate tekstidega.

Üks on kindel – kui kaevamised lõpetatakse, jõuavad leitud luud lõpuks kalmistule, kus on nende õige koht.

Palju on kõneldud sellest, et surnud peaksid jääma sinna, kuhu nad on maetud. Iseenesestmõistetavalt on taunimisväärt igasugune hauarüüstamine ka pealtnäha õilsatel eesmärkidel.

Kuid kõnealusel juhul ei ole tegemist hauaga tsiviilinimeste arusaamade järgi. Langenud maeti maantee äärde praktilistel kaalutlustel. Normaalne oleks olnud, kui nad kohe pärast sõja lõppu oleks kalmistule ümber maetud.

Kuid okupatsioonivõimud otsustasid surnud rakendada oma propagandaveskite teenistusse. Tehumardile kujundati memoriaal. Mitmelt poolt mujalt veeti inimjäänused asulate keskele kokku ikka selleks, et oleks lihtsam ausammaste juures tseremooniaid läbi viia.

Sarnaselt lõhkekehadega leitakse Saaremaa pinnast ka tulevikus inimluid, olgu siis viikingite või II maailmasõjas langenud sõdurite omi. Austamist väärt on nad kõik, olenemata surnute rahvusest või poliitilistest vaadetest.