:format(webp)/nginx/o/2023/08/24/15545156t1h7b58.jpg)
Saame aru, et elektrienergia tootmine on väga oluline, kuid selle tootmisviisid, selleks vajaliku taristu ehitamine ja muud tegevused peaksid olema mõistlikud, korralikult läbikaalutud ja jätkusuutlikud. Kindlasti ei tohiks see kahjustada inimeste elu ja loodusväärtusi," kirjutab MTÜ Laimjala Loodussõprade Selts majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud pöördumises seoses Saaremaale planeeritava Eesti-Läti neljanda 330 kV elektriühenduse trassiga.
Vaatasime praeguse valitsuse või ei teagi kelle koostatud plaane meretuuleparkide rajamiseks ja selle tarbeks hiiglaslike 240 m laiuste koridoridega 330 kV elektriliinide ehitamiseks läbi kogu Saaremaa.
Orissaares korraldatud koosolekul ei mahtunud kahjuks paljud saali, kuna kohti oli tellitud vaid 50–70 inimese tarbeks, kohale oli aga tulnud vähemalt 150 inimest, kellest suur osa pärast tund aeg koridoris trügimist pettunult lahkus.
Nende liinide rajamine puudutab ka meie kodukohta Laimjalas.
Liinid hävitaksid looduse
Oleme oma ühinguga alates 2006. aastast seisnud siinse puutumatu looduse eest. Hoidnud ära loodust hävitavad plaanid ehitada täis meie kodukoha rannaalad. Need alad on Euroopa loodus- ja linnudirektiividega kaitsud kui esmatähtsad elupaigad. Kahtla laiul on kaitsealuseid elupaigatüüpe esindatud üsna mitu: 1. loopealsed; 2. rannaniidud; 3. rannikulõukad. Lisaks kasvavad siin looduskaitsealused taimed, näiteks I kategooria kaitsealune liht-randpung, samuti pesitsevad mitmed olulised linnuliigid. Ka lindude rändekoridorid kulgevad siitkandist läbi.
Samuti kaitseme Nõmjala, Üüvere ja Tõnija ning Rõõsa pühapaikasid, allikaid, kohalikke ohvrihiisi ja metsi, mis on täis I aastatuhandest e.m.a pärinevaid kivikalmeid ja mälestisi. Kohalikud inimesed hoolivad ja hoiavad Saaremaa ehedat ja ürgset loodust.
Laimjala kanti on viimasel ajal külastanud palju loodusturiste, samuti ajaloo- ja kultuurihuvilisi inimesi, kuna siin on elanud mitmed tuntud kirjanikud: Johannes Aavik, Henno Käo, Debora Vaarandi, Mart Mäger jt. Kardame, et pärast selliste trasside ehitamist ei tuleks siia enam keegi. Ka hiljuti manalateele läinud EV presidendi Arnold Rüütli sünnikodu Pahavallas jääks selle kavandatava trassi mõjualasse. Kui kogu ainulaadse ja ürgse looduse ning meie vanade külade peale ehitada tohutud elektriliinid, hävitaks see looduse ning kahjustaks rängalt elu siinkandis. Miks seda plaani püütakse ellu viia kiirustades ja rohepöörde nime all?!
Saaremaa ajalugu on sügav, iidne ja väärikas, seepärast peaks selliste, kogu saare elu täielikult muutvate plaanide puhul arutelu ja uuringud kestma 10–20 aastat. Saarelise asukoha suhtes hiigelsuure trassi mõju ning ka meretuuleparkide keskkonnamõjusid peaksid süvitsi uurima ja hindama väga targad teadlased!
Trass on meie kandis plaanitud ehitada läbi Nõmjala, Laimjala, Paju-Kurdla, Mustla ja Mägi-Kurdla küla, aga selle mõjualasse, kolme kilomeetri raadiusse jäävad pea kõik teisedki siinkandi külad ja talud.
Merepargid on juba vananemas
Arvestades teaduse ja tehnika ülikiiret arengut, on merepargid sellisel kujul juba vananemas. Rootsi ei lubanud viimati neid oma rannikuvetesse püstitada. Samuti ei ole tulemas ka meretuule-elektri suurtarbijat – lubatud metanoolitehast Pärnusse, nagu selgus Postimehes 25. veebruaril avaldatud artiklist "Lekkinud saladokument paljastas valitsuse energiablufi algallika".
Sellised kõrgepingeliinid mõjutavad lisaks maastiku hävitamisele ning põllumajandusmaade kasutamise takistamisele ka tõsiselt trassi elektromagnetkiirguse mõjupiirkonnas elavate inimeste ja loomade tervist. Elektromagnetväljal ja magnetväljal ei ole küll leitud kohest otsest mõju inimese tervisele liini all või selle läheduses hetkeks seistes, kuid pikaajalise kokkupuute kohta puuduvad võimalike tervisemõjude osas seni kindlus ja täpsemad seisukohad. On teada, et võib tõusta tõsiste haiguste tekkimise risk – pahaloomuliste kasvajate risk jms.
Siiski on mõned uuringud näidanud, et lastel, kes on pikaajaliselt kokku puutunud magnetväljaga, mille keskmine tugevus ületab 0,4 µT, võib olla suurenenud leukeemiarisk (www.stuk.fi – Sähköverkot ja voimajohdot/ Säteilyturvakeskus STUK).
Kõigele eelnevale toetudes tekib õigustatud küsimus: kas projekti eesmärk sellisel kujul on nii Laimjala kandis kui ka kogu Saaremaal elu suures ulatuses hävitada?
Tekitab nõutust ja jääb selgusetuks, kes on kogu selle plaani koostanud. Samuti on kuidagi saladuseks jäänud, mis on nende inimeste taust ja pädevus, kes on selle trassiprojekti välja töötanud.
Plaani rahvale tutvustanud kenad noored ametnikud ei osanud paraku inimeste rohketele küsimustele vastata ja need salvestati lubadusega, et keegi kuskil vastab – aga kes?
Kui Eesti juhtivad energeetikateadlased eesotsas Arvi Hamburgiga suutsid peatada kliimaministeeriumi hämara taustaga meretuuleparkide projekti, siis kes on need energeetikud, teadlased, targad inimesed, kes on koostanud projekti, mida ministeeriumi ametnikud nüüd rahvale kiirkorras peale suruvad?
Miks nad ei tule oma nimede ja nägudega rahva ette selgitama, millised on nende põhjendused? Kindlasti on praeguse projekti puhul tegemist viimase paarisaja aasta kõige kahjulikuma plaaniga Saaremaa looduse ja inimeste vastu.
Mõistame, et kui puudub vahetu kokkupuude tõelise looduse ja maaga ning asju vaadatakse vaid virtuaalselt ministeeriumi kabinetis, siis ongi võimalik selline plaan välja mõelda!
Energia tootmisviisid olgu mõistlikud!
Saame aru, et elektrienergia tootmine on väga oluline, kuid selle tootmisviisid, selleks vajaliku taristu ehitamine jms tegevused peaksid olema mõistlikud, korralikult läbikaalutud ja jätkusuutlikud. Kindlasti ei tohiks need kahjustada inimeste elu ja loodusväärtusi.
Miks Saaremaale ei ole kavandatud maakaablit, nagu projekti põhjal Muhus plaanitakse?
Elektriühendus on kavandatud 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel maakaablina ja merealal merekaablina.
On ju ilmselge, et kui üldse on vaja neid liine rajada, siis oleks maakaablite kasutamine paljudes aspektides loodussäästlikum, tervislikum ja tehniliselt parem lahendus, kui 330 kV massiivsed õhuliinid.
Toome siinkohal ära ka maakaablite konkreetsed eelised:
1. Väiksem keskkonnakahju – õhuliinide jaoks tuleb lagedaks raiuda suuri metsaalasid, samas kui maakaablid saab paigutada mööda olemasolevaid infrastruktuure, näiteks maanteid, vähendades looduse hävingut.
2. Ei oleks visuaalset reostust. Koledad õhuliinid jääksid nägemata, sest maakaablid on maa all ning see on eriti oluline looduskaunites ja miljööväärtuslikes piirkondades ja samuti külade ja elamute läheduses.
3. Tormikindlus – maakaablid on palju vastupidavamad äärmuslike ilmastikuolude suhtes, näiteks tugeva tuule, lume, jäävihma ja äikesetormide korral, mis õhuliine sageli kahjustavad.
4. Madalam elektromagnetkiirgus – maakaablite kasutamine vähendab otsest kokkupuudet kiirgusega, see on eriti oluline külade ja elamutega aladel, samuti metsade, taimestiku ja metsloomade jaoks. Risk tervisele, eriti piirkonna laste tervisele on väga väike.
5. Pikem eluiga – kuigi maakaablite paigaldamine võib olla esialgu kallim, on need tänapäeval vähem hooldust vajavad ja kestavad kauem kui õhuliinid.
Tehnoloogiad ja kaablite materjalid võimaldaksid juba tänasel päeval paigaldada palju rohkem maakaableid ja see hinnavahe ei ole nii suur, et õigustaks praegusel kujul Saaremaal loodust ja inimasustust hävitavaid plaane.
Kuigi esialgne investeering võib olla suurem, hoiaks see ära korvamatu kahju loodusele ja keskkonnale ning oleks pikas perspektiivis ilmselgelt ka turvalisem ja majanduslikult mõistlikum lahendus.
Saaremaa inimesed ja loodus ei toibuks sellisest praegu plaanis olevast raadamisest mitte kunagi! Praegune plaan ei ole meile vastuvõetav!
MTÜ Laimjala Loodussõprade Seltsi nimel: Kaja Sepp, Heli Maajärv, Janek Vaht, Jaan Õispuu, Anna-Liisa Õispuu, Eha Ennemuist, Tiiu Riis, Margus Eimre, Mare Kallas, Rain Kallas, Kalev Koel, Tiia Koel, Janika Truumees, Krista Luts, Heiki Luts, Ahti Põlluäär, Marge Nuggis, Pelle Nuggis, Katrin Nachtigall, Maie Õispuu, Elle Toll ja Lemme Toll