Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12004806t1h2ef3.jpg)
Jaapan on tõusva päikese maa, Soome – tuhande järve maa. Aga Eestimaalgi on kaugelt rohkem kui tuhat järve ning Saaremaad saaks turistidele tutvustada ka kui saja järve saart.
Eesti järvede nimestikus on loetletud 2804 looduslikku, tehis- ja paisjärve. 239 neist asuvad Saare maakonnas.
Eesti järvede nimestikku on võetud kõik vähemalt ühehektarilise pindalaga, aga ka väiksemad, kuid olulised veekogud nagu näiteks meteoriiditekkeline vaid 0,2 ha Kaali järv.
Tekke järgi jagunevad järved kolme tüüpi – looduslikud, tehis- ja paisjärved. Looduslikke järvi on Eestis 1559, tehisjärvi 734 ja paisjärvi 511, Saare maakonnas vastavalt 210, 25 ja 4. Enamik Eesti järvi on tekkinud mandrijää sulamisel, Saaremaa järved aga on enamasti maakerke tagajärjel merest eraldunud madalad rannajärved.
Tõeliselt suuri järvi on Eestis kolm, neistki kahte tuleb naabriga jagada. Eesti suurim on Peipsi järv, mille veepeegli pindala koos Lämmijärve ja Pihkva järvega on 350 887,6 ha. See Eesti ja Venemaa piiril asuv veekogu on Euroopas suuruselt neljas.
Suurte hulka kuuluvad veel Võrtsjärv (26 901,5 ha) ning Venemaa piiril asuv tehisjärv – 10 226,8 ha veepeegliga Narva veehoidla. Ülejäänud on väikejärved, mis omakorda jagunevad suurteks (veepeegli pindalaga üle 100 ha), keskmisteks (10–100 ha), väikesteks (3–10 ha) ja väga väikesteks (alla 3 ha).
Suuri väikejärvi on Eestis 51, keskmisi 346, väikesi 684 ja väga väikesi 1720. Saare maakonnas on 7 suurt ja 41 keskmist väikejärve, väikesi väikejärvi on 70 ja väga väikesi 121.
Eesti suurim väikejärv on Ülemiste (940,9 ha). Saaremaa suurim ning Eestis suuruselt seitsmes on 531 ha Suurlaht. Üle sajahektarilise pindalaga järvi on Saaremaal seitse ja kõik nad mahuvad 50 Eesti suurema järve hulka. Eesti järvede esisajas aga on 12 Saaremaa järve.
Tehisjärvedest on Saaremaal suurim 35,1 ha Marjasoo karjäär (Marjassoo turbaaugud) Orissaare vallas ja omaette vaatamisväärsus on Kuressaare linnuse vallikraav, 4,5 ha suurune tehisjärv. Kõik neli Saaremaa paisjärve aga asuvad Kihelkonna vallas, need on Pidula veskitiik ja kalatiigid.
Eesti saarterohkeim järv on 53 saarega Narva veehoidla. 16 saarega Sarapiku järv Tagamõisa poolsaare metsade süles on Eesti saarterohkemate väikejärvede loetelus viies ning 9 saarega Kooru järv Tagaranna poolsaarel 11. kohal.
Kõige rohkem järvi on Kihelkonna vallas, aga rohkesti ka Lümanda, Kaarma, Mustjala, Pöide ja Laimjala vallas.