Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/02/20/12021515t1h4ff4.jpg)
Välismaale kooli minek on paljude jaoks unistus. Enamik neist unistustest ei saa teoks. Olgu siis põhjuseks vähene julgus või kasinad võimalused. Saarte Hääl otsis üles kuus saarlasest õpilast ja üliõpilast, kes on läinud õppima nii Euroopasse kui ka lombi taha.
Välismaal õppija puhul kargavad kohe pähe küsimused: kuidas? Miks? On raske? Palju maksab? Mis tehakse? Lihtsa uudishimuga lähenesime ka neile noortele. Seega kuus ühesugust lugu, mis on täiesti erinevad.
Õppejõud on sõbralikud
Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Liisi Nirgi õpib Taanis. "Tahtsin uusi kogemusi ja end proovile panna," ütleb ta, nagu oodata võiski. Tema tee Århusi Business Academy nimelisse kooli läks läbi ühe fondi. Pikk kadalipp, ja Århusist ta end leidis. "Mulle väga meeldib, see on tudengilinn," ütleb ta.
Liisi ütleb, et hariduse saab ta õnneks tasuta. Maksma peab vaid elamise ja söögi eest. Seegi summa oleneb sellest, kas elad ühikas või korteris.
Tema sõnul on loomulikult kõige suurem erinevus teine keelekeskkond. Ta õpib küll inglise keeles. Hakkama aitab saada ka see, et õppejõud on väga sõbralikud ja avatud. "Võimulahusus õpetajate ja õpilaste vahel pole suur," märgib Liisi, kes õpib juba ka taani keelt ja veidi on see talle ka külge hakanud. Ning kui ta jääbki hätta, siis on inglise keele oskamine taanlaste seas tavaline, ja ikka aidatakse hädast välja.
Tahab võõrkeelt harjutada
Thorwald-Eirik Kaljo, kellest Saarte Hääl on varemgi kirjutanud, õpib ülikoolis Prantsusmaal Bordeaux' linnas. Tema jutust selgub, et Prantsusmaal on keelega just vastupidi. Tahaks nagu prantsuse keelt õppida, kuid prantslased ise õpivad inglise keelt ja tahavad iga selle keele oskajaga oma taset järele proovida. "Selleks et vestluspartner prantsuse keeles edasi räägiks, tuleb ise visalt prantsuse keeles jätkata ja mitte alla anda," toob ta näite.
Loomulikult on ka inimesi, kellele just meeldib, et välismaalane prantsust pursib. Kusjuures keeleõpe ongi Thorwald-Eiriku arvates üks oluline põhjus, miks Prantsusmaale õppima minna. On ju prantsuse keel maailma üks kolmest tähtsamast ning tavaliselt lähevad kõik ikkagi ingliskeelsesse keskkonda õppima.
Kui tahad oma käe peal keelt õppida, soovitab Thorwald-Eirik Prantsusmaal tööd leida. Kas näiteks lapsehoidjana või hooajaliselt kämpingutes.
Euroopa Liidu kodanikel on Prantsusmaal võimalik õppimiseks vajalikku stipendiumi taotleda, mis on äraelamiseks üsna piisav. Thorwald-Eiriku sõnul tuleks arvestada umbes 700 euroga kuus, kuid näiteks ta ise annab lisaraha teenimiseks Skype'i kaudu USA-s Los Angeleses elavale inimesele prantsuse keele tunde.
Stipendiumi maksva organisatsiooni kaudu on võimalik leida ka üliõpilaskortereid, mis on Thorwald-Eiriku sõnul suureks abiks. Korteriturg üliõpilastele on muidu ahtake. Hea õnne korral on võimalik ka Prantsuse riigilt korteritoetust saada.
Igatahes soovitab Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane Thorwald-Eirik Prantsusmaale tuleku soovi tõsiselt läbi mõelda, sest kultuur ja keel on seal ikka midagi muud kui Eestis. Kui siiski huvi on, palub ta endaga lahkesti ühendust võtta.
Rahvuste erinevused
Kuressaare gümnaasiumi lõpetanud Helen Tiitmaa läks õppima Tallinna tehnikaülikooli ja leidis siis Erasmuse kaudu võimaluse minna viieks kuuks Hollandisse.
Ülikooli tasandil on tema sõnul õppetöö korralduse juures suurim erinevus see, et hästi palju õpitakse grupitöö vormis. "Individuaaltöö osa oli väga väike," meenutab ta. Siiski tuli ka iseseisvalt töötada näiteks akadeemiliste artiklitega, kuid ikkagi oluliselt vähemalt määral.
Viie kuu jooksul Helenil hollandi keele omandamise vajadust ei olnud. Sarnaselt Taaniga räägitakse ka Hollandis palju inglise keelt ja probleemi seega polnud.
Helen elas ühiselamus ja see oli tema sõnul üsna soodne. Toa üür 300 euro ringis ning teist samapalju kulus söögile ja transpordile.
Omaette kogemus oli tema sõnul ühiselamus elanud rahvaste paabel. "Neil kõigil on väga erinev arusaam puhtusest ja korrast," märgib ta ja lisab, et polnud vist ühtegi päeva, kus köök oleks vastanud tema ettekujutusele korrast ja puhtusest.
Pole odav lõbu
Kristiin Mets põrutas Clayton State University-nimelisse ülikooli, järgides unistust, mis tal oma sõnul juba põhikoolis oli. USA-s Georgia osariigis asuv kool oli pärast pikki asjaajamisi ja uurimisi nõus toetama tema õpinguid stipendiumiga, mille põhjuseks on Kristiini tennisemänguoskus. Kristiin on nimelt pea kogu oma elu üsna korralikul tasemel tennist mänginud.
Täisstipendium oli ka tegelikult eeldus, et ta üldse sinna jõudis. Oma käe peal õppimine ei ole odav lõbu. Keskmiselt on aastamaks Kristiini sõnul 28 000 dollari ringis.
Ülikooli õppesüsteem on selline, et esimesed kaks aastat õpitakse üldaineid ja siis asutakse eriala kallale. Esimesed kaks aastat on seega eneseotsimise aeg. Kokku peaksid õpingud kestma neli aastat. "Väga suure tahtmise juures saaks lõpetada ka kolme ja poolega, aga kuna minul võtab suurema osa ajast tennis, siis see eriti reaalne pole," arvab Kristiin ise.
Kogu õppetöö käib muidugi inglise keeles, kuid see pole koolis õpetatav klassikaline inglise keel, vaid ameerika variant. "Kasutatakse palju slängi ja räägitakse kiiresti," selgitab Kristiin, lisades, et algul oli ikka palju mõtlemist, et mida nüüd öeldi.
Kui freshman'id ehk meie mõistes rebased elavad ühikas ning jagavad kööki ja vannituba, siis Kristiinil läks kellegi "vea" tõttu hästi ja ta sai koha korteris, kus igas toas kõik mugavused olemas. Vaid kööki ja elutuba tuleb jagada.
Eestis on kõrgem tase
Eliise Kõivul käis plõks peas ära, kui ta õppis SÜG-i 12. klassis. Inglismaa valis ta just keele pärast. Õppimisvõimalusi vahendava firma kaudu leidiski ta koha Birminghami linnas asuvas ülikoolis.
Õppimist rahastab ta õppelaenu abil. Kuid ka see süsteem on Eesti omast veidi erinev. Tema kursus maksab ca 8000 naela. Kuid õppelaenu peab hakkama tagasi maksma alles siis, kui on kooli lõpetanud ja lähed tööle ning sinu teenistus on vähemalt 21 000 naela aastas (Eestis töötades 16 800). Kui teenid sellest summast rohkem raha, maksad 9% õppelaenu tagasi. "Kui nii palju ei teeni, siis ei maksa midagi," räägib Eliise, kelle kool kestab Udusel Albionil neli aastat, millest üks on praktika-aasta.
Eestis on Eliise sõnul haridustase tunduvalt kõrgem kui Inglismaal. "Nii mõneski tunnis on tunne, et seda teemat sai gümnaasiumis juba õpitud," ütleb ta. Kui veel Eestit ja Inglismaad võrrelda, on Eestis palju rohkem kuiva õppimist. Inglismaal on rohkem praktikat. Eestis tehakse aga ohjeldamatult kodutöid, kontrolltöid jne. Eliise märgib, et neil on Inglismaal ehk ainult 4–5 n-ö ülesannet semestri jooksul.
Nagu ikka, nõudis ka Eliisel aega keelega kohanemine. Praeguseks on ta oma sõnul saavutanud sellise taseme, et aru saab ta kõigest. Mida kiiresti ja korrektselt vastata, seda peab natuke veel mõtlema.
Rangem kord
Mairi Kaseorg on Saarte Häälega rääkinutest leidnud kooli kõige kaugemas riigis. Kuressaare gümnaasiumi õpilane on praegu vahetusõpilasena Tšiilis. Juhuslikult kodukoolis kuuldud loeng YFU (rahvusvaheline õpilasvahetusorganisatsioon Youth for Understanding) organisatsioonist ja õppimisvõimalustest, tekitas mõtte, et võiks ju minna. Mõeldud, tehtud.
Suurim erinevus Eestist on Mairi sõnul Tšiilis valitsev koolikord. "See on palju rangem ja õpetajaid tuleb kohelda suure austusega. Igal pool on koolivorm ning koolist puudumine ja kooli hilinemine on range kontrolli all," kinnitab ta.
Tšiili on üks nendest riikidest, kus inglise keel ei ole just igapäevane. Õppima asudes Mairi oma sõnul hispaania keelt peaaegu ei osanud ja arvas, et ei saagi seda selgeks. Kuid vastupidiselt kartustele läks see siiski kiiremini ning nüüd saavad juba omad jutud räägitud ja teiste omad mõistetud.
Vahetusõpilasena elab ta tšiili peres. Mairi sõnul ei saadeta vahetusõpilasi peresse, kellel on väiksemad võimalused. Seega on tema võõrustaja suhteliselt jõuaks ning tal on oma kinnitusel kõik võimalused olemas.
* "Isekas" on välja pakutud eestikeelne uudissõna, mille ingliskeelne vaste on selfie. See tähendab fotot, mida inimene teeb iseendast. Tavaliselt mobiiltelefoniga ja võrku panekuks. Siin olevast kuuest pildist kaks on küll teiste tehtud, kuid idee poolest samad.
Pia-Lotta Toom, Laura Oolup, Raul Vinni