Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea kõik Saare maakonnas viimastel aastatel toimunud lapsendamised on olnud peresisesed.
Kui kogu Eesti lõikes on enamikul aastatel olnud peresiseseid lapsendamisi vähem kui pool kõigist lapsendamistest, siis Saare maakonnas ei olnud peresisene vaid üks lapsendamine kümnest – möödunud aastal.
Sotsiaalministeeriumi andmeil on Saare maakonnas aastatel 2008–2014 lapsendatud kümme last. Kõige rohkem on aasta jooksul olnud kolm lapsendamist, 2013. aastal ja mullu. 2009. ja 2010. aastal seevastu ei lapsendatud kedagi. Ka tänavu pole maakonnas lapsendatud ühtegi last.
“See, et Saaremaal lapsendatakse vähem, on tingitud asjaolust, et meil lapsendamiseks n-ö vabasid lapsi, kelle bioloogilistelt vanematelt on hooldusõigus kohtuotsusega ära võetud või on lapsed orvud, praktiliselt ei ole,” tõdes Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Tõru. “Samuti on mitmed vanavanemad võtnud vanemliku hoolitsuseta lapsed enda kasvatada.”
Küsimusele, kui palju lapsi on lapsendatud teistest maakondadest Saaremaale, sotsiaalministeerium siiski vastust ei andnud, viidates perekonnaseadusele, mis reguleerib lapsendamisega seotud andmete avaldamist.
Kogu Eesti peale lapsendati eelmisel aastal 94 last, neist pisut üle poolte – 46 – peresiseselt, ülejäänud lapsendati uude perre Eestis või välisriigis.
Mullune lapsendamiste hulk on seitsme aasta üks väiksemaid. Kõige vähem oli lapsendamisi 2012. aastal – 89 –, kõige rohkem aga 2008. aastal – 139. Kokku on seitsme aasta jooksul Eestis lapsendatud 801 last, neist 351 peresiseselt.
Kõige rohkem on lapsendamisi olnud Harju maakonnas (Tallinnata) – 264. Ida-Virumaal on adopteeritud 117 last, Tallinnas 100 ja Tartus 99. Saare maakonnast vähem on lapsendamisi olnud vaid Hiiumaal – neli.
Lapsendamisega tegelevad lapse elukohajärgne maavalitsus ja kohus.
“Kõik lapsendamisega seotud protsessid, dokumentide kogumine, millega kohtusse minnakse, käib läbi maavalitsuse,” tähendas Anneli Tõru.
Tõru sõnul tuleb tal lapsendamise teemaga tegelda pidevalt. “Kuigi tänavu ei ole lapse adopteerimiseni viinud protsesse olnud, on see pidev teemast huvitatute nõustamine nii lapsendamise küsimustes kui ka hooldusõiguste ja -kohustuste osas,” rääkis Tõru. “Lisaks neile, kes tahavad ise lapsendada, hoolduspereks saada või võtta võõras laps oma peresse kasvatada mõnes muus vormis, on ka neid, kes ise või kelle vanemad on lapsendatud ja kes otsivad oma juuri.”
Kes saab last lapsendada?
- Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega isik. Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus. Vallaline isik võib lapse lapsendada ainult üksinda.
- Lapsendada soovija puhul arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamisest tulenevaid kohustusi. Samas ei tohi lapsendajate materiaalseid ressursse üle tähtsustada. Olulised on inimese isiksuseomadused (empaatiavõime, pingetaluvus, paindlikkus jne) ja armastus lapse vastu.
- Pere peab olema emotsionaalselt ja psühholoogiliselt selle sammu astumiseks valmis. Abielupaari puhul on tähtis mõlema valmisolek ja pere sisekliima.
- Lapsendada saab ainult alaealist, kelle vanem(ad) on surnud või kelle vanemad või eestkostja on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks.
- Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama, kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on lapse hooldusõigus täielikult ära võetud. Lapsendamist otsustades hoidutakse võimaluse korral õdede ja vendade lahutamisest.
- Esmaseks nõustamiseks tuleb lapsendada soovijal pöörduda elukohajärgse maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vastava ametniku poole, täita seal lapsendamise sooviavaldus ja esitada vajalikud dokumendid. Avalduse esitamine ei taga siiski lapsendamist. Lapsendamise ettevalmistusega tegeleb maavalitsus, otsustab aga kohus.
Allikas: Tiina Kivirüüt “Lapsendamise käsiraamat”