Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
/nginx/o/2016/05/13/12063282t1h5c99.jpg)
Allveelaeva vrakk lokaliseeriti augustis 2008 Veeteede Ameti merepõhja mõõdistööde raames poilaevaega EVA-308. Vrakk identifitseeriti 2009. aasta mais Eesti Meremuuseumi välitööde käigus Vello Mässi (Eesti Meremuuseum) ja Kaido Peremees (Tuukritööde OÜ) poolt.
Venemaal töötati välja esimene korralik keskmise suurusega Bars klassi allveelaeva projekt 1912. aastal. Projekti autor oli Ivan Bubnov. Vene Mereväeamet tellis neid kokku 18, millest 6 planeeriti ehitada Peterburis Balti laevatehases ja 12 Tallinnas Noblessneri tehases. Esimene Bars tüüpi allveelaev astus teenistusse 1915. aastal. Läänemere tarbeks ehitatud Bars klassi allveelaevadest valmis kaheksa tolleaegses Noblessneri laevatehases.
Bars klassi allveelaevade pikkus 67,97, laius 4,47 ja kõrgus 4,27 meetrit. Allveelaeva kiirus veepealses asendis oli 10,5 ja sukeldunult 8,5 sõlme. Aluse sukeldumissügavus oli 46 ja piirsügavus 92 meetrit. Lisaks kahele suurtükile ja ühele kuulipildujale oli allveelaeva relvastuses neli torpeedotoru (kaks vööris ja kaks ahtris) ning veel kaheksa torpeedot laeva väliskorpusel asuvais Dževetski tüüpi sõrestik-torpeedoaparaatides. Laeva jõuallikad olid kaks Ameerika firma New London 420 hobujõulist diiselmootorit ning kaks 450 hobujõulist elektrimootorit veealuseks sõiduks. Meeskond 33 inimest.
1917. aastal jäid teadmata kadunuks kolm allveelaeva Jedinorog sõsarlaeva: allveelaevaklassile nime andnud Bars, Gepard ja Lvitsa. Neist Bars ja Lvitsa hukkusid Rootsi ranniku lähistel ja Gepard Saaremaast läänes.
Algselt Siberi flotilli jaoks mõeldud Jedinorogi kiil pandi maha 1915. aasta 1. augustil Balti laevatehases Peterburis, kust allveelaev 1916. aasta lõpupäevil siiski Balti laevastiku koosseisu arvati.
Esimese maailmasõja päevil jõudis Jedinorog osaleda vaid kahel lahinguretkel. 12.09.1917 väljus allveelaev Hanko sadamast oma teisele retkele leitnandi aukraadis komandöri von Elsneri juhtimisel. Kaks päeva hiljem sõitis Soome saarestikus karile ja uppus 15 meetri sügavusse. 24.09.2017 jõudis õnnetuspaigale päästelaev Volhov, tõstis Jedinorogi üles ja toimetas selle Revalisse Noblessneri laevatehase dokki.
Peale Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. aastal olid Vene väed sunnitud Eestist lahkuma ning Jedinorog lasti dokist remonti lõpetamata alla, et viia see puksiiri abil Helsingisse. 25.02.1918. aastal sai pukseeritav allveelaev Jedinorog rasketes jääoludes leki ja uppus Tallinnamadala (Revalstein) tuletorni lähistel. Inimohvreid ei olnud.
Allveelaeva Jedinorog vrakk on uppunud vöör ees ja ramminud end kolmandiku laevakere pikkuselt põhjamutta. Allveelaeva ahter koos sõukruvide ja roolilehega paikneb mere põhjast märgatavalt kõrgemal. Vrakk paikneb ida-lääne suunas.
Allveelaeva Jedinorog vrakk on hästi säilinud terviklik vrakk. Kuna uppus pukseerimise ajal, siis suuri kahjustusi hukkumisega ei kaasnenud. Traalimistöödega kaasnevad sekundaarsed kahjustused on minimaalsed. Heas korras on ka ahtritekil asuv suurtükk. Allveelaeva Jedinorog vrakk on teadaolevalt ainus säilinud Bars klassi allveelaeva vrakk Eesti vetes.