Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/07/07/12067318t1h4952.jpg)
Paljudel tuleb varem või hiljem seista elu ühe tähtsama sündmuse – pulmade- ees. On neid, kes peale mõttetöö ja rahakoti avamise ei liiguta lillegi, teine hakib salatit ja kujundab saali. Mõni jätab pulmad ära, kuna see on liialt kallis.
Rusikareeglit pulmade maksumuse osas pole. Kümmekond aastat tagasi räägiti pulmade puhul nn 1000 krooni reeglist.
“Kui tahad kõigile külalistele ka ööbimist, peosaali, bändi, pulmaisa ning süüa-juua, siis ühe külalise kohta tuli arvestada 1000 krooniga (64 eurot),” meenutab tuntud saarlasest pulmaisa Andres Karu. Tema sõnul oli see juba toona väga kaheldav, rääkimata tänapäevast. “Arvan, et 64 euroga inimese kohta saab hakkama ainult siis, kui pulmas on vähemalt 250 külalist,” arvab ta. “Kui siiski. Mida vähem rahvast, seda rohkem üks inimene maksab.”
Isetegemine riskantne
Pulmade korraldamise kohta ütleb Karu, et üks hoiatus oleks küll: “Kui pulma meeskonda valitakse ainult tasu suuruse järgi, siis saadakse hea hinnaga hästi keskpärane pidu, mida keegi paar kuud hiljem ei mäleta.”
Teine tuntud pulmaisa Urmas Lehtsalu märgib, et pruutpaar peab tegema täpselt sellise pulma, nagu soovib, kuid tuleks ikka kuulata veidigi ka pulmaisa. On lihtsalt asju, mida peab teadma ja jälgima.
Kokkuhoiu kohta ütleb Lehtsalu taas, et eks igaüks teeb oma pulma täpselt endale jõukohaselt. Tema praktikas on olnud pulmi, kus pruutpaar teeb kõik ettevalmistused ise. Sebivad ringi ka sel tähtsalt päeval. “Ja siis on nad nii läbi, et ei naudi seda päeva ega mäleta sellest midagi,” ütleb Lehtsalu. Sama toonitab ka Karu, et kui isegi korraldatakse kõik ise, siis vähemalt pulmapäeva peaks jätma enese jaoks vabaks.
Pulma eelarve sõltub sellest, mida tehakse, kes teeb ja kus tehakse. Karu ütleb, et tal on näiteid, kuidas pulmades pingutatakse lihtsalt üle. Seegi on halb äärmus. Ta toob näite, kuidas ühes pulmas oli kohal kolm bändi, kuid ükski neist polnud nö tantsukas. Või teine äärmus, et tahetakse ära teha kõik traditsioonilised vigurid, Ameerika ja Läti traditsioonid ka veel sinna otsa. Karu sõnul on pulmas väga tähtis ka lihtsalt niisama jutustamine. Pole vaja kõiksugu tegevustega hulluks minna. “Sellisel juhul kell 22 juba pulmaisa vihatakse. Kui mitte varem,” räägib Karu.
Üks asi, mis kindlasti pulmaeelarvet mõjutab, on külaliste arv. See on kõige keerulisem. Inimesi on palju, aga kõiki kutsuda ei saa. Tihti kutset mittesaanud solvuvad. Pulmakülaliste arvu ei saa kindlasti reegliga paika panna, kuid tavaliselt on Lehtsalu hinnangul pulmas 80-100 inimest. Tema suurim pulm on olnud 250 inimesega, kuid see kippus juba keeruliseks minema. Lehtsalu sõnul on kutsutud külalised pulma õnnestumise kohalt olulised. Nad peavad aru saama, et pulmas tuleb kaasa mängida. Kindlasti pole pulm koht, kus hakata vanu arveid klaarima, kuid on sedagi ette tulnud.
Pulmakülaliste arvust oleneb söögi-joogi kogus ning menüü. Söök on pulmas väga tähtis, selle pealt ei tasu tõesti kokku hoida. Kui kõht on tühi, siis olgu nii hea pulmaisa ja bänd kui tahes, aga pulm on ikka rikutud.
“Olen kuulnud pulmast, kus noorpaar saabus tseremooniale helikopteriga. Esines kaks parimat Eesti bändi, kuid söögiks oli umbes 4-5 tikuvõileiba näkku. Kuueks tunniks,” toob Karu näite. “Rahvas hakkas mingil hetkel peosaali pitsasid tellima.” Karu ütleb ka seda, et kui pulm on pikk, siis tuleb ka lõunat pakkuda ning pruutpaar ei tohi ka iseennast ära unustada. Süüa tuleb kasvõi autos.
Karu on kogenud, et viimastel aegadel tarbitakse pulmades alkoholi aina vähem. Tema juhitud viimastes pulmades polegi liiga purjus inimesi olnud ja see on igati meeldiv. Loomulikult on pulmas oluline osa ka muusikal, pildistamisel ja muudel tegevustel, mis peoliste tuju üleval hoiavad. Et kokku hoida, rakendatakse tihti pulmades erinevate nö pärisametite peale sugulasi-tuttavaid. “Sellega on nii ja naa. Pigem ei peaks seda tegema,” arvab Karu ja lisab, et kui asjaosaline just ise väga tahab. “Muidu on nii, et palutu ei oska või ei taha ära öelda ning lõpuks on see talle tüütu kohustus. Tahaks ise ju ka pidutseda.” Lehtsalu toonitab sama ja ütleb, et lõpuks võib nii kõik hoopis kehvemini lõppeda, kui kohustuse täitja ise piiritult pidutsema kipub.
Jutud pulma eelarvest ja mingitest rusikareeglitest on tegelikult paras müüt ning kõik sõltub ikkagi võimalustest. Kuid selge on see, et korraldatus või korraldamatus ise ei tohi hakata varjutama pulmapäeva tegelikku mõtet. Karu on näiteks kirjutanud pulmade korraldamisest pikemalt ka oma kodulehel www.karuandres.com, kus ta vägagi ausalt kirjeldab karisid, mida tasuks vältida.
Saab ka ise hakkama
Kaks aastat tagasi abiellunud Annika ja Riivo Küppas läksid seda teed, et organiseerisid oma pulma ise. “Asi hakkas sellest peale, et me ei soovinud udupeent pulma,” räägib Annika, et seetõttu otsustatigi kõik ise teha. Oma osa mängis ka rahakott, mis seni nähtud pulmade viiekohalist eelarvet väga mõistlikuks ei pidanud.
“Koostasime ligikaudse eelarve – 2500 euro piires,” selgitab Annika. “Saame ilusa pulma, kuid üle ei maksa.” Ta tunnistab, et pulmakorraldajate hindu pidasid nemad enda jaoks liiga kalliks. Külalisi tuli lõpuks 100 ehk siis kulu oli 25 eurot inimese kohta.
Kuupäev pandi paika nii, et pulmade korraldamiseks jäi aega täpselt kuus kuud. Esmalt hakati mõttes läbi käima sõpru, sugulasi ja tuttavaid, saamaks teada, kes millega tegeleb ja kuidas temast võiks kasu olla.
Esmalt saadi soovitud registreerimise koht Kuressaare lossis ja ka pulmaisa Urmas Lehtsalu oli õnneks sel kuupäeval vaba. Pulmad oleks võinud tulla mitte nii isekorraldatud, kui poleks olnud segadust pulmapaigaga. Algselt leiti koht, kus pidutseda ja ka ööbida. Kui aga hakati sealt sööke tellima, siis tuli neile meelde, et koht on juba kellegi teise jaoks kinni pandud. Seega tuli meil kõik ümber mängida. Õnneks leiti Koiklast pärit Annika kodu lähedalt Pärsama kultuurimaja, kus pulm ka peeti. Külalised majutati Kaali ja pruudi isakoju Koiklas.
Pearoogadeks valiti grillmenüü ning grillmeister leiti pärast pikka otsimist jällegi sugulase kaudu. Muud toidud (salatid jms) valmistati sõprade ja sugulaste poolt ise. Kõige kiirem oligi pulmaeelne päev, kui käis kõva söögitegemine. “Päris lõbus oli, ei mingit stressi ja närvitsemist,” meenutab Annika kogu protsessi ja pidu. Kõik, mida üldse meisterdada andis, tehti ise. Ka pulmaliste medalidki tegi peigmees oma kätega.
Erinevate teenuste otsimisel tuli nuputada ja leida soodsamaid variante. Abiks olid taas tuttavad ja sugulased. Bänd saadi samamoodi hea hinnaga läbi tutvuste ja pilti tegi sugulane, kes niigi fotograafiametit vahel peab.
Riivo paneb omakorda südamele, et pulmaisa valimine on väga oluline. Pruutpaari ja tema vahel peab olema üksteisemõistmine.
Mis kuludesse veel puutub, siis kaudselt tõid kingitusteks toodud ümbrikud pulmakulud tagasi. Annika ütleb, et nende tuttavatest enamus on saanud sedamoodi kulud soovi korral tasa. “Soovitame teha enesele selgeks, millist pulma soovitakse,” annab Annika hüva nõu.
Samuti toonitab ta, et alati ei ole kalleim variant kvaliteedilt parim. “Ja kõige lõpuks ütleme, et pruutpaar peaks korraldama just sellise pulma, mis peegeldab neid kõige paremini. Lõppude lõpuks on see ju nende elu üks ilusamaid ja tähtsamaid päevi!”
Palju maksab keskmine pulm?
Saarte Hääl uuris erinevatelt teenusepakkujatelt ja pulmade korraldamisega seotud inimestelt, kui palju võiks maksta üks keskmine pulm. Vastus oli – keskmist pulma ei ole olemas. Kõik sõltub soovidest. Siiski panime kokku erinevad hinnad 50 inimesele pulma korraldamiseks. Arvestatud ei ole muidugi pruutpaari riideid, külaliste majutust jms.
Keskmine pulma maksumus 50 inimesele (hinnad eurodes)
Registreerimine
Riigilõiv 20
Tseremoonia, ametnik 0
Kapiitlisaali rent 120
Pulmaautod 100
Muusik registreerimisele
100
Peopaik
Peopaiga rent
450
Teenused
Bänd 1000
DJ 300
Fotograaf 500
Videograaf 600
Pulmaisa 700
Toitlustamine 1100
Pulmatort 150
Alkohol 750
Pruudi ettevalmistus 75
Dekoratsioonid 700