/nginx/o/2020/02/19/12953627t1h0a93.jpg)
Vallavalitsus keeldus vahendamast raskustes olevatele peredele tasuta riideabi. Maksu- ja tolliameti pakutavat pankrotivara. Valla põhjendus oli selline: soodus- ja heategevusmüüke on piisavalt ning igaüks võib saada soodsa hinnaga rõivaid. Üleüldse olevat see riideabi jagamine keeruline protsess, sest suurused on vaja kokku koguda ja polegi kindel, kas keegi tahab. Küsima ka ei hakata. Peredega tegeletakse vaid juhtumipõhiselt.
Võiks ette kujutada, et üle valla toimivas sotsiaalsüsteemis on teada, kus on pered, kel sellist abi vaja läheks. Nende leidmine ei tohiks olla ülemäära raske ja küsida tasuks ikka. Suuruste kirja panemine ei tohiks samuti olla suur probleem. Vanasõnagi ütleb, et kingitud hobuse suhu ei vaadata.
Võib-olla tõesti elavad meie raskustes pered sotsiaaltöötajate hinnangul nii hästi, et saavad ka ise poes käidud ja endale uued riided selga. Väita aga, et raskustes olevad inimesed saavad endale ka ise riideid osta, on üsna küüniline. Samamoodi võiks ju mõelda tasuta toiduabi jagamise kohta: poed korraldavad piisavalt soodusmüüke, kust saab endale ka ise makarone ja kaerahelbeid soetada, kui soovi on. Kollaseid ja punaseid hinnasilte jagub igas poes küll ja veel.