Mereääre talu on tõesti mere ääres, Võlla küla päris viimane maja, kui Kuivastu maantee poolt lugema hakata. Siinsamas on ka minu kunagine kodukant, lähim ja ka ainus normaalne supeluse koht ning omaaegse kuulsa Ühismaa kolhoosi jaanitulede pidamise paik.
Neist aastatetagustest rannaskäikudest on meelde jäänud üks hallipäine sportlik härrasmees, kes lainelaud kaenlas, merele tormas. See oli ja on siiani suvemuhulane ja mereusku mees – tuntud eesti majandusteadlane Leev Kuum, kellel Oma Kodu suvel külas käis. “Jaa, olid ilusad ajad!” on vanahärra nõus. Sõna esimene pool “vana” tundub tema puhul küll täiesti kohatu – 91 eluaastat ei paista mitte kuskilt. Leev on endiselt kadestamistväärt füüsilises ja vaimses vormis. “Härra” passib temale aga igati. “See purjelaud on praegu kaldal, ootab. Mina olen nüüd lõpetanud, tegin seda kolmkümmend aastat. Kessulaiu vahet oli tore sõita, vahel teise tuulega, piki kallast, Lalli alla. Uus põlvkond tuleb peale. Mul poeg Art on praegu see peategija.”
/nginx/o/2019/03/20/11880078t1h5226.jpg)
/nginx/o/2021/09/10/14059936t1hd825.jpg)