Väljakaevaja päevikud ⟩ Kolm korda Valjalas

Ükski arheoloog ei lähe kaevama üksi – suur abi on vabatahtlikest ja tudengitest. Foto: Martin Vesberg / Saarte Hääl

Külastan Valjala maalinna kaevamisi kokku kolm korda, esimene külastus leiab aset 3. augustil. Taevas on sompus ja kurjakuulutav. Tormised päevad, sealhulgas kurikuulus rekordrahetorm on alles ees.

Kella kümneks hommikul on Valjala maalinnale püsti pandud mustast presendist telk, kus leidub veekanistreid, arvuti, fotokas, mõned tööriistad, paberimajandust ja midagi hamba alla pistmiseks – kõik, mida ühel arheoloogil välitöödel vaja võiks minna.

Maalinna jalamil toimetab kopp, kohalik mees on kutsutud appi pinnast koorima. Tänavune aasta on SA Osiliana jaoks Valjala maalinnal juba kolmas. Algselt plaaniti olla aasta, siis tekkis mõte olla kaks ja nüüd ongi käes kolmas suvi, mil üritatakse pinnases tuhnimisega lahti mõtestada muistseid saladusi. Varemalt on kaevetöid tehtud käsitsi. Kuna aga selleaastane uurimisalune maalapp kattub osaliselt eelmise aasta omaga, teatakse, kui sügaval on piir muistse ja hilisema kultuurikihi vahel. See annab võimaluse kasutada masina abi, koorides pealt ära meetri, kohati lausa kahe jagu mulda ja kive, mis pärinevad hilisemast ajast. Kopa abil säästetakse tohutult aega ja jõudu ning saab kiiremini uurima asuda seda pinnasekihti, mis arheoloogidele huvi pakub.