Skip to footer
Saada vihje

ÜMARLAUD Reaalsus on see, et Saaremaa ettevõtlusel läheb ikkagi hästi

Ümarlaual osalesid (vasakult) Robert Pajussaar, Annely Holm, Olari Aavik ja Eliis Mets. Vestlusringi juhtis Ain Lember.

Lõppeva aasta Saaremaa majanduselu kohta avaldasid Saarte Hääle ümarlaua ääres mõtteid Saaremaa aasta ettevõtteks pärjatud Kalla Mööbli juht Robert Pajussaar, Muhu Liha eestvedaja Annely Holm, ehitusettevõtte Arens Ehitustööd juhatuse liige Olari Aavik ja kinnisvarainvestor Eliis Mets. Vestlusring salvestati Saarte Hääle toimetuses 7. detsembril.

Kuivõrd 7. detsembri Saarte Hääle avalugu räägib meretuuleparkide tehnikute koolitamisest, siis on paslik küsida, kuidas ümarlauast osavõtjad ise meretuuleparkidesse suhtuvad.

Robert Pajussaar: Peame kõigepealt mõtlema, millised arengud Saaremaal on üldse võimalikud. Palju neid võimalusi on ja mida me siis teha tahame. Asju, millest täna keegi ei räägi, neid tulevikus ka ei ole.

Kas tuulepargi ehitamine saab olema kallis või odav, pole minu jaoks täna üldse oluline. Mina ei ehita neid, minul ei ole neid miljardeid kuskilt võtta. Kui leidub inimesi, kes on valmis miljardeid sinna panema, siis mina olen nelja käega poolt. Arvan, et Saaremaa peaks sellega isegi rohkem kaasa minema. Selge see, et peame järgima keskkonnanõudeid ja kõik läbi mõtlema, mitte otsima põhjendusi, miks seda mitte teha.

Annely Holm: Olen palju mõelnud, kuidas käib Eestis energiatootmine praegu nii, et kogu elekter tuleb Narvast. Kõik on sellega harjunud, aga minu meelest ei pea olema nii, et ainult üks osa Eestist võtab kogu löögi endale ja ülejäänud ei panusta mitte midagi.

Annely Holm

Ma ei ole süvenenud meretuuleparkide keskkonnamõjusse nii põhjalikult, aga kui me võrdleme kaevandamist ja tuuleparkide rajamist, siis kaevanduste mõju keskkonnale on oluliselt suurem. Arvan ka, et peaksime seda toetama.

Olari Aavik: Mina olen ka laias laastus poolt. Suund on selline, et nad niikuinii tulevad. Käies mujal, siis Hollandis on rannikuäär neid täis ehitatud. Ega tuulikud silmale mingi risustus küll ei ole, pigem elavdavad nad mingitpidi turismi.

Kui merepargid Saaremaale tulevad, siis peaksime kindlasti nendest kasu saama, 330-kilovoldine elektriliin võiks küll koos sellega tulla. Võib-olla praegu on tuuleparkide rajajate PR-pool jäänud vähe kehvaks. Sellega tuleb rohkem tööd teha, et ei juhtuks, nagu oli Nursipalus, et mingi asi kuskil otsustatakse ära, aga rahvas ei tea midagi.

Eliis Mets: Olles ise noor, kes sooviks võimalikult kiiresti Kuressaarde tagasi kolida, siis tuulepark on perspektiivikas võib-olla selle poolest, et loob töökohti noortele, kes ka sooviksid tagasi tulla.

Kui suur oli Kuressaare joogivee reostusega seotud mõju meie ettevõtetele?

Robert Pajussaar: Mõju oli tegelikult hoomamatu. See on megaprobleem, mida me numbritesse panna ei saagi. Küsitakse, kui palju tekitati majanduslikku kahju. Okei, räägime sajast tuhandest või miljonist, et tekiks justkui ettekujutus, aga tegelikult on kahju hoomamatu ja kestab siiamaani. Just inimeste arusaamas selle kohta, mis Saaremaal lahti on. Isegi praegu veel inimesed spaades ujudes kardavad, et kohe-kohe jäävad nad haigeks.

Veereostus oli nii halb PR-projekt, mida suudeti veevärgiga meile tekitada, et ma ei teagi, kas see kunagi laheneb. Me ju ikka veel ei tunnista seda lõppenuks.

Annely Holm: Kõrvaltvaadatuna väga suur probleem ja mainekahju. Kindlasti see jääb ja avaldab mõju.

Olari Aavik: Nagu Robert ütles, kahju on hoomamatu. Turism, Saaremaa toidutööstuse toodang – kõigele vaadatakse natuke viltu. Toidutootjate käest olen kuulnud, et nad peavad kogu aega tõestama, et nad ikka toodavad puhta veega oma asju.

Olari Aavik

Sel ajal, kui see kriis puhkes, siis mõned mu sõbrad ja tuttavad jätsid Saaremaale puhkama tulemata, et vältida igasuguseid kõhutõvesid.

Eliis Mets: Mina sellel ajal õnneks Kuressaares ei olnud, aga iga teine tuttav ja töökaaslane küsis, et mis teil seal Saaremaal toimub. Tuletati meelde COVIDit, sest COVIDi alguses oli Saaremaal ka hästi negatiivne maine ja sealt edasi kohe küsitigi, et kas teil seal Saaremaal kogu aeg midagi juhtub.

Millist mõju avaldab maakonna ettevõtetele valitsuse kavandatav ulatuslik maksutõus?

Robert Pajussaar: Kui kulu poolt kasvatatakse ja turusituatsioon on täna selline, et tulupool aina kahaneb, siis tekib probleem. Nõudlus puudub nii siseturul kui ka välisturgudel. Ettevõtjana pean leidma võimaluse, kuidas hinda alandada, et kliendile teenust edasi pakkuda. Riik käitub vastupidi: kliendile, kes niigi ei jaksa enam teenust osta, paneb ta hinda hoopis juurde.

Robert Pajussaar

Asjad lihtsalt ei toimi nii, seda enam, et keeruline aeg võib kesta veel paar aastat. Selle asemel, et ettevõtete kulusid kasvatada, peaksime vaatama, et tulud kasvaksid.

Annely Holm: Sa ütled, et langus kestab veel kaks aastat, aga majanduslangus on kestnud juba kaks aastat. See periood on tohutult pikk kokku. Lisame siia intressitõusu ja meeletu inflatsiooni, mis inimeste ostujõudu langetab.

Eestis kui eurotsooni äärealal kõik võimendub. Meil on kõige kõrgemad kodulaenu intressid, jaekettide läbimüügid on langenud oluliselt rohkem kui mujal Euroopas. Tundub, et Eestisse jõuab sellest kriisist kõige hullem ja selles olukorras kehtestada ettevõtetele uusi maksutõuse on minu meelest väga lühinägelik.

Olari Aavik: Olen samuti seda meelt, et valitsus ei tee praegu väga õigeid samme. Ettevõtjana arvan, et riigikassat tuleks täita majanduse elavdamisega, mitte maksude tõstmisega. Euribori tõus viib kõige rohkem langusesse just ehitussektorit. Ehitusega on nii, et kui see langeb, siis ta tõmbab paljud teised sektorid kaasa. Taastumine saab olema päris pikk protsess, midagi helget siin tulevikus küll veel näha ei ole.

Mis toimub sel aastal kinnisvaraäris kinnisvarainvestori pilgu läbi? Nagu näha ja kuulda, uute korterite hinnad ikkagi langevad.

Eliis Mets: Täna me räägime esimest korda üle pika aja sellest, et intressid hakkavad natukene langema, aga samas tuleb kohe uus põnts maksutõusuga uuest aastast vastu. Ettevõtjad pöörduvad iga päev nõustajate poole. Ollakse teadmatuses, mida täpsemalt need maksumuudatused tähendavad ja kuidas saaks natukenegi midagi optimeerida. Olukord on raske ettevõtjatele, samamoodi kindlasti tarbijale.

Kui rääkida kinnisvarast, eriti just väikestes kohtades, kus intressimäärad on väga kõrged ja palgad väiksemad, on inimestel kinnisvara osta praktiliselt võimatu. Inimesed peavad nägema oluliselt rohkem vaeva, et omada oma eluaset. Ka Kuressaares on keeruline.

Olen Tallinnas elanud uusarendustes. Kui ma tahaksin Kuressaarde kolida, siis siin uusarendusi väga ei ole. Valida saab kinnisvara, mis on heas seisukorras, nii heas, kui ta siin Kuressaares olla saab. Õnneks hakkab uusarendusi vaikselt kerkima.

Olari Aavik: Viimasel ajal on Kuressaares kinnisvaraarendus perspektiivikamaks muutunud. Kinnisvara hinnad on võrreldes viie aasta taguse ajaga teinud hüppe. Ruutmeetrihind enam Tallinna äärelinna omale alla ei jää, on vahest isegi kõrgem.

Samas tõusevad ka ehitushinnad. Kui tegime Lasteaia tänavu kortermaju, siis esimese maja müügiga läks päris pikalt, viimast maja me ei jõudnud valmis saadagi, enne oli kõik juba müüdud.

Paljud, kes soetavad kinnisvara Saare maakonda, eelistavad Muhu saart. Miks see nii on? Annely, sa ise tulid ka mandrilt elama Muhusse, kuigi esimene valik oli Kuressaare?

Annely Holm: Tollal oli tegelikult põhiline probleem lasteaiakohtade saadavus, ma ei tea, kas see nüüd on lahenenud, aga siis, jah, uued pered ei saanud Kuressaares lasteaiakohti.

Me ise Muhus kahtlustame, et inimesi mõjutab Muhusse kolima küsitlus, kus vastajad on juba mitu aastat valinud parimaks elukohaks Muhu. Tundub, et inimesed loevad selliseid uudiseid ja siis tahavad kohe Muhus kinnisvara osta. Sellega käib kaasas ka üks negatiivne tagajärg – Muhu oma noored ei jaksa enam kodusaarel kinnisvara osta, väljastpoolt ostusurve on nii suur.

Kui sa võrdled Muhu talumajade hindu, siis need on väga kõrged, võrreldes muu maapiirkonnaga. Korteriturg Muhus täiesti puudub, uusarendusi ei ole ehitatud võib-olla juba pool sajandit. Korterid liiguvad käest kätte, need ei jõua enamasti isegi müügikuulutusteni.

Kui palju uued elanikud muhulaste ajaloolist elukorraldust või kombestikku muudavad?

Annely Holm: Inimesed, kes Muhusse tulevad, tahavad pigem ennast samastada kohaliku kultuuriga. Nad üritavad sulanduda ja kohalikke kombeid omaks võtta.

Viimasel kolmel aastal on oluliselt suurenenud nende mandrilt pärit perede arv, kes elavad saarel aastaringi. COVIDi ajal kohendasid paljud oma suveelamud ümber aastaringseks elamiseks ja tööd tehakse kodust.

Liiva lasteaeda on lapsi juurde tulnud, kooli on lapsi juurde tulnud.

Alles hiljuti oli ühel koosviibimisel sellest juttu, et kuidas siis kohalikud inimesed ennast ka tunnevad. Pigem näevad kohalikud seda positiivsena. Elanike arv tõuseb, noori peresid tuleb juurde, toimub sulandumine.

Kuidas muhulased majanduslikult hakkama saavad praegu?

Annely Holm: Keeruline on kindlasti. Meie suuremad tööandjad on ehitus ja põllumajandus. Palju inimesi teeb käsitööd. Põllumajanduses on sel aastal probleemiks põuast tingitud söödanappus, mis sunnib inimesi oma karja vähendama ja mis hakkab mõju avaldama ilmselt alles tulevikus. Ma ei tea, et oleks palju ettevõtteid, kes tegevuse lõpetavad, aga elu ei ole hetkel ka väga roosiline.

Suur osa kariloomadest hooldab Saare maakonnas pärandkooslusi. Kariloomade vähenemine võib tähendada, et pärandkooslustel karjatamiseks ei jätku loomi ja kohustused jäävad täitmata?

Annely Holm: See võib täiesti vabalt juhtuda. Kui loomade arv väheneb, siis sellega koos väheneb ka põllumaa kasutus. Ma arvan, et selle aasta mõju on päris pikaajaline.

Kas leidub ka selliseid ettevõtteid maakonnas, kellel praegu hästi läheb?

Robert Pajussaar: Detailne ülevaade puudub. Äripäeva TOPi alusel saame mingi ülevaate neist, kellel läks hästi eelmisel aastal. Kellel läheb sel aastal hästi, ega me seda tegelikult täpselt tea.

Ettevõtlus hindab kogu aeg oma suutlikkust ja saab hakkama ka kehvemates oludes, siis, kui nõudlus väheneb. Selles mõttes läheb Saaremaal ikkagi ülihästi. Pidevalt laekub prognoositust rohkem üksikisiku tulumaksu.

Hiljuti käis üleriigilisest meediast läbi uudis, et saarlaste taastuvenergia ettevõte Evecon hakkab koos prantslastega ehitama Harjumaale kahte akuparki. Ettevõtte üks omanikke ja juhatuse liige on kinnisvaraärist tuntud Aivar Mäemets. Seda võiks küll esile tõsta. Kui palju keegi sellega kursis on?

Robert Pajussaar: Täpselt kursis ei ole. Tean, et Aivar Mäemets on üks tubli ettevõtja. Ta tegutseb erinevates valdkondades ja igas asja on ta olnud edukas, mis ei ole sugugi lihtne. Ta ajab oma asja vaikselt ja märkamatult. Tal on tõsine ettevõtja hing.

Millised on Saaremaa ettevõtete kogemused Ukraina sõjapõgenike palkamisega?

Robert Pajussaar: Minul on reaalsed kogemused olemas ja olen rääkinud ka teiste ettevõtjatega. Ukrainlased, kes töötasid siin juba enne sõja algust ja olid harjunud siin töötama, nendega läheb siiani väga hästi edasi. Nendega, kes tulid hiljem, ei ole väga hästi läinud, võib-olla loodeti natuke rohkem.

Selge on see, et sõjapõgenikud tulid siia juhuslikult. Nad ei valinud oma elukohta kompetentsi alusel. Nad oskavad võib-olla midagi muud, erinevalt sellest, mida siin pakutakse. Tahan loota, et nad ikkagi leiavad endale sobiva koha.

Olen siiamaani veendunud, et otsus sõjapõgenikke siia rohkem meelitada oli õige otsus. Kohtusime sel teemal toonase vallavanema Madis Kallasega. Ettevõtjate huvi oli, et neid tuleks võimalikult palju siia, sest keegi ikka sobib ja keegi ikka jääb. Väga paljud on täna ikka veel siin ja nende arvelt on meie rahvastik kasvanud.

Olari Aavik: Mul töötab ka mitu ukrainlast, on neid, kes tulid enne sõda, ja ka sõjapõgenikke. Need inimesed töötasid kodumaalgi ehitusel ja mul ei ole küll ühtegi halba sõna nende kohta öelda. Mingid eripärad seal küll on. Kvaliteedi tase on Ukrainas kohati teine, aga need asjad on nüüdseks paika lihvitud.

Teisalt oleme rentinud korterit ukrainlastele, kes olid selle suunitlusega, et kogu Eesti sotsiaalsüsteemi enda kasuks võimalikult palju ära kasutada. Erinevate toetuste saamiseks manipuleerivad nad oma pangakontode ja asjadega. Tundub, et nad oskavad Eesti sotsiaalsüsteemi tunduvalt paremini ära kasutada kui eestlane ise. Need asjad on neil kõik selgeks tehtud.

Millist mõju avaldavad Ukraina põgenikud üüriturule?

Eliis Mets: Mul ei olnud ühtegi kogemust ukrainlastega kuni eelmise kuuni. Eelmisel nädalal andsime korteri üürile ja inimene suhtles minuga sisuliselt puhtas eesti keeles. Pakkusime välja, et kui eestikeelne leping ei sobi, siis võime teha ka ingliskeelse, aga ta ütles, et ta saab lepingu sisust aru.

Eliis Mets

Eestlased tavaliselt kirjutavad üürilepingule alla ilma sisu lugemata, tema tuli tagasi kommentaaridega ja soovis, et maksekuupäev toodaks tema palgapäevale lähemale. Ma ei täpsustanud, millal ta Eestisse tuli, aga sain jutust aru, et tegemist on sõjapõgenikuga.

Annely Holm: Meil töötab ka paar inimest, kes tulid pärast sõja algust ja oleme ka rahul. Nad tulid teiste erialade pealt. Üks neiu, kes töötab lihatööstuses, on matemaatika magister. Kui ta eesti keel saab paremaks, võiks ta teha palju sisukamat tööd.

Statistika kõneleb, et saarlaste palganumbrid on Eestis maakondade lõikes jätkuvalt tagaotsas. Mis nõu siin aitaks?

Robert Pajussaar: See on keeruline teema. Kahjuks on meil olukord selline, et me elame keskustest natukene kaugel. Kui me oleksime kõik IT-spetsialistid ja teeksime kodukontoris tööd, siis arvatavasti see kaugus mingit mõju ei avaldaks.

Kuna meil on siin väga palju erinevat ettevõtlust, siis kaugus määrab selle, mis hinnaga me mingi jupi või toote kätte saame. Paratamatult tuleb meil kõik kallimalt kätte. Konkurentsis Eesti teiste piirkondadega minu arvutuste kohaselt me kaotame 8–10 protsenti efektiivsuses ainult transpordikulu pärast.

Kui palgad oleksid meil täpselt Eesti keskmine, siis väga palju tööstust sureks siin välja. Me lihtsalt ei saa sellist palka maksta. See nii on ja midagi ei ole teha. Seda on aus välja öelda.

Kui palju esineb Saaremaal varimajandust, kui palju võtab see teenistust ära seaduskuulekatelt ettevõtjatelt?

Olari Aavik: Õnneks riik on neid asju natuke paika seadnud. Kui sa ikkagi riigihangetel osaled, siis sinu alltöövõtjate palgamaksud peavad olema vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest.

Tõsi, kontrollitakse peatöövõtjat ja esimese ringi astme alltöövõtjat. Kui alltöövõtja võtab veel omakorda alltöövõtja, siis seal võib igasugu asju juhtuda. Üldiselt teevad riik ja maksuamet aga tööd, et konkurentsi ausamaks teha ja musta raha aina enam turult välja suruda.

Robert Pajussaar: Riik arvab, et mustalt palga maksmine jääb umbes kaheksa protsendi juurde.

Ma arvan, et see on palju kõrgem. Suur ports inimesi ei saagi legaalselt töötada, neil on kas võlad või muud probleemid.

Annely, hakkad nüüd vedama Salme viikingikeskuse projekti, milline see keskus tuleb?

Annely Holm: Projektijuhi ülesanne on koostada visioon ning analüüs, kas ehitada ja kuhu ehitada. Minu visioon on mitte kopeerida skandinaavia kultuuri. Mitte minna seda teed, et pikkmajad ja sarvedega mütsid.

Neid meil ju tegelikult siin ei olnud. Tuleb näidata seda, mis oli meil, mitte seda, mis oli Rootsis ja Norras.

Kokkuvõtteks: milline oli 2023. aasta Saaremaa ettevõtetele?

Robert Pajussaar: Reaalsus on see, et Saaremaa ettevõtlusel läheb ikkagi hästi. Kui ettevõtjad omavahel kohtuvad, siis ega me kurda, me lihtsalt otsime lahendusi. Inimesed teevad asju südamega ja suudavad olukorda kontrolli all hoida. Samas oleks vaja mingit ekstra Saaremaaga seonduvat emotsiooni. Midagi, mis paistaks silma, ja selle nimel peaks pingutama.

Annely Holm: Muhu valla esindajad kohtusid hiljuti regionaalminister Madis Kallasega ja tema ütles ka, et tegelikult meil läheb väga hästi võrreldes muu Eestiga. Eriti näiteks Kesk-Eesti piirkonnaga. Meile siin võib-olla tundub, et meil on väga hull, aga Eesti vaates on meil üsna hea olukord.

Olari Aavik: Arvestades saarlaslikku patriotismi ja töökust, siis vaatamata valitsuse otsustele saame me hakkama ka kehvemates olukordades. Ei ole hullu.

Eliis Mets: Muru on alati rohelisem kuskil mujal.

Kommentaarid
Tagasi üles