Küberkiusamist on raskem tuvastada kui füüsilist või sõnalist kiusu

Copy
Koolipsühholoog Eveli Kallas, õpilasesinduse liige Aksel Hartikainen, õpilane Senna Soome ja advokaat Ann Tarkin arvamusfestivalil.
Koolipsühholoog Eveli Kallas, õpilasesinduse liige Aksel Hartikainen, õpilane Senna Soome ja advokaat Ann Tarkin arvamusfestivalil. Foto: Saaremaa Gümnaasiumi õpilasesindus

Sotsiaalmeedias on väga kerge sattuda küberkiusajaks või -kiusatuks. Mõne jaoks naljana tunduv kommentaar võib kellelegi väga haiget teha, sest me ei näe läbi ekraani emotsioone. Kuidas ennast digimaailmas kaitsta?

Praegu võetakse sõnavabadust internetis ühe oma põhiõigusena ja seetõttu ei aduta, et teiste kasutajaprofiilide taga on ka päris inimesed. Kõik, kes on midagi sotsiaalmeediasse postitanud, on saanud vähemalt ühe negatiivse või häiriva sisuga kommentaari. Kiusamiseks muutub see siis, kui sama kasutaja kirjutab ebameeldivaid asju korduvalt ja on aru saada, et need on spetsiifiliselt sinu kasutajaprofiili vastu suunatud.

Lõpuks leitakse end abitus olukorras, sest puudub piisav digiteadlikkus või on tegu lähedasega, kelle tundeid ei soovita riivata. Ebameeldiv sisu on varieeruv ehk me ei räägi ainult kommentaaridest. See võib olla postitus, pilt, konto täägimine teiste postituste alla jne.

Tavaliselt kui kiusamisest räägitakse, mõeldakse automaatselt laste ja teismeliste peale, sest nemad on kergemini haavatavad. Tihti unustatakse, et ka täiskasvanute seas esineb kiusamist, sageli vähese teadlikkuse tõttu oma tegude tagajärgedest või enesetunde tõstmiseks.

Me kõik oleme kuulnud töökiusust, kuid sotsiaalmeedia platvormidel nagu Facebook käib ka pidev kiusamine. Esmalt leiab kiusaja profiili, mida kritiseerida. Seejärel on kerge kirjutada postituste alla ebameeldiva sisuga kommentaare või saata edasi sõpradele kritiseerimiseks. Selle vastu aitab kõige paremini oma profiili privaatsena hoidmine ja negatiivsete asjade kustutamine.

Kiusamisest räägiti ka hiljutisel Paide arvamusfestivalil. Peamine tähelepanu oli noorte omavahelisel küberkiusamisel ja kuidas sellega toime tulla. Küberkiusamine toimub noorte jaoks peamiselt sellistel sotsiaalmeedia platvormidel nagu TikTok, Instagram, Snapchat. See käib meie meediaruumis nii videote kui ka kommentaaride näol. Küberkiusamine on muutunud nii igapäevaseks, et seda võetakse kui midagi normaalset.

Enamiku silmis on tegu naljaga, millega tihtipeale kaasa minnakse ehk kommenteeritakse lisaks. Samuti esineb kiusu kinnistes gruppides teiste tagarääkimise või kellegi tema tegude eest n.ö vastutusele võtmise kujul. Kõrvalise isikuna ei saa sinna midagi teha. Noortele õpetatakse väiksest peale, et kedagi ei tohi lüüa ega halvasti öelda, kuid tänapäeva maailmas tuleks alustada ka digiteadlikkusega. Kõige parem lahendus on varane ennetus ja õige õpetus.

Kui kahtlustad, et oled sattunud küberkiusamise ohvriks, siis esmalt kustuta kommentaare või proovi teha kõike muud, mis on sinu võimuses. Kui tegu on tuttavaga, siis räägi talle oma murest, et ta on sulle ebameeldivusi tekitanud. Võimalik, et ta ei teinud seda meelega ja proovis lihtsalt nalja teha.

Kui ka see ei aita või tegu on anonüümse kontoga, siis teavita sellest platvormi ehk report ja blokeeri kiusaja konto. Kui tullakse veel tülitama, võta ühendust veebipolitseiga, kes on leitav peaaegu kõigil sotsiaalmeedia kanalitel. Veebipolitsei vajab kuvatõmmiseid kirjadest ja rikkumistest, seega ära unusta koguda tõendeid.

Kuigi meil kõigil on sõnavabadus, tuleks samas aru saada, millal sinu sõna või kommentaar teisele haiget teeb. Kõikide profiilide taga on teine inimene, kellel on tunded ja oma elu. Sisuloomine on raske ja mõtle alati üle, kas sa tahaksid saada sellist kommentaari, mida oled kirjutamas.

SG noored diskuteerisid Paide arvamusfestivalil

Saaremaa gümnaasiumi õpilasesindus osales 9. augustil Paide arvamusfestivali noortealal paneeldiskussioonis „Info üleküllus ja keskendumishäired“, kus oma vaateid jagasid SG koolipsühholoog Eveli Kallas, advokaat Ann Tarkin, õpilane Senna Soome ja õpilasesinduse liige Aksel Hartikainen.

Arutleti erinevate küsimuste üle, sealhulgas, kuidas info üleküllus meie igapäevaelu mõjutab, mis erinevus on keskendumishäirel ja tähelepanu hajumisel, kuidas iseennast inforohkes keskkonnas hoida ja kas platvormidel nagu Tiktok ja Instagram on miinuste kõrval ka plusse.

Saaremaa gümnaasiumi õpilasesinduse jaoks oli see juba teine kord Paide arvamusfestivalil osaleda. Läbi selle on noored omandanud palju uusi teadmisi ja kogemusi logistika, kommunikatsiooni ja nähtavuse valdkonnas.

Tänavuse Paide arvamusfestivali üks teema oli ka küberkiusamine, millest kirjutab pikemalt õpilane Karola Kuldsaar.

Tagasi üles