/nginx/o/2019/03/20/11880078t1h5226.jpg)
/nginx/o/2019/07/01/12316489t1hcd84.jpg)
Aiapidajatele on multš tuttav teema, kuid ka siin maailmas on oma üllataja. Saaremaa oma tegijal OÜ Karmelil n-ö tootmisjäägina tekkinud ja julgen arvata, et veel paljuski avastamata – tatramultš.
5+ IDEE: Tatramultš
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Selline tore inimene nagu Eva Luigas (ajakirja Aed peatoimetaja, T. K.) on seda proovinud ja heaks kiitnud,” ütleb Karel Lember. “Seda kasutatakse päris palju, kuna see on hästi peenike ja sõmer materjal, mitte nagu puukoor. Ta ei ole selline männikoore jõulise struktuuriga. Tatrakest on selline huvitav asi, et ta ei mädane eriti kergesti, ta isegi ei põle eriti kergesti. Peenras püsib see aasta-paar kindlasti. Soovitav kasutada amplites, kuna hoiab hästi niiskust.”
/nginx/o/2019/07/01/12316484t1hf2fe.jpg)
Tatramultši saamiseks tuleb praegu veel pöörduda Pähklasse otse tootja poole. Kuid Karel lubab, et teemaga tegeletakse. Materjali puudust pole karta. “Kui tonnine kott tatart läheb koorimisse, siis pea sama suur kotitäis tuleb sealt ka kesta välja.” Veel lisab Lember, et kuna kestade sekka jääb ikka mõni tera, on loota, et multši seast ka üksikuid tatrataimi peenrasse sirgub.