/nginx/o/2019/07/30/12420304t1h9e0d.jpg)
Maailma iluaianduse tänapäevane seisukoht soosib muruniitmise minimeerimist, mis ühtlasi tähendab lilleniitude kasutamist aiakujunduses. Lilleniit on uhkelt õitsevate looduslike liikide kooslus, mida samuti hooldatakse – rohitakse ja niidetakse 1-2 korda aastas.
Lihtsalt niitmata jäetud murualast ei saa automaatselt lilleniit. Muruala niitmisest väljajätmisega on aastate jooksul võimalik saada lilleniit, kui sellisel alal on lilleniidu koosluse moodustumiseks sobivad eeldused – olemasolev taimestik ja võimalikult vilets muld. Kõrge mullaboniteediga muldadele rajatud murude puhul ei ole head tulemust loota.
Maja lähiümbrusse jääv muru võiks endiselt jääda madalaks, tagamaks inimeste ohutust. Kui kohe läve all on kõrge hein, tuleneb sellest reaalne oht igal õhtul puukidega koos magama minna ja mõnedel kruntidel kindlasti ka roomajatelt hammustada saada.
/nginx/o/2019/07/30/12420305t1hc4ca.jpg)
Lilleniidu sobivateks asukohtadeks on krundi tagumised osad, veekogude kaldaosad ja raskesti niidetavad suure kaldega alad.
Uuselamurajoonide ümber on sageli näha müratõkkevalle – nende peale võiks külvata lilleniidu liikide seemneid ja mitte lasta neid umbrohtu kasvada. Õigete koosluste valikul saadakse tulemuseks uhke pikaajaline õitsemine. Suurtel kruntidel, kus looduslikult on kaunis kooslus juba olemas, saaks seda teadliku tegutsemisega veel liigirohkemaks ja ilusamaks muuta. Lilleniitu ongi võimalik saada looduslikku kooslust muutes – kas taimi välja rohides, juurde istutades/külvates, istutades või uuskülvist. Külvi puhul peab olema eelnevalt haritud täiesti umbrohuvaba maa, millele külv tehakse sügisel, talvel või varakevadel. Liikide valikul piiranguid ei ole, kui rajaja tunneb looduslike koosluste kujunemise põhimõtteid. Looduslikke liike mittetundvatel inimestel ei ole mõistlik ise hakata koosluse koostamisega tegelema, vaid tuleks tellida teenus inimestelt, kes seda oskavad. Valede taimede kokkusobitamisel kooslus ei tööta ja umbrohtub mõne aastaga. Lilleniidu omanik peaks teadma, et kooslused ei püsi ka looduses stabiilsena, need muutuvad igal aastal, seega muutub ka kunstlikult kokku pandud kooslus. Lilleniidu kõige suuremad vaenlased on kõrged liblikõielised, kõrged kõrrelised ja puittaimed. Sobimatud rohttaimed tuleks välja rohida varakevadel, kui taimed ei ole veel tärganud ja puittaimed võimalikult ruttu välja raiuda.
/nginx/o/2019/07/30/12420306t1h0d08.jpg)
Eeltoodust selgub, et siingi tuleb tööd teha, seega hooldusvaba ala aias ei ole olemas. Ka rahalises mõttes ei pruugi lilleniit olla odavam kui pöetav muru, kuid loodushoiu seisukohast on selle omamine kindlasti väga mõistlik. Seega olgem loovad ja loomingulised ja leidkem oma aia tarvis sobiv optimaalne lahendus.