Hakatuseks võtab Tiiu lahti raamatu "Üheksa aastakümmet" (Tegu on Johannes Aaviku 90. sünnipäevale pühendatud kogumikuga, mis sisaldab artikleid, memuaare ja Aaviku tööde katkendeid – T. K.) ja tsiteerib: "Aasta pärast, kui Baumeisterid ja Grünthalid olid kolinud Kitsasse uulitsasse number kümme, kujunes seal noorte kooskäimise koht, mida nimetati koguni salongiks." See on see praegune minu magamistuba."

Selle traditsiooni võiks ju taaselustada. Kas just magamistoas, aga siiski... "Mul ikka käivad siin aeg-ajalt külalised, aga nii kirjanduslik ma ei ole!" naerab Tiiu minu ettepaneku peale. Kui kirjanduslikult jätkata, siis on see elamine siin pea pargi servas tõesti üks vaikne kena kohakene.

"Mina olen lapsena elanud kümme aastat Leisis, vanaema (Marie Lember – T. K.) elas siin ja see koht oli minu jaoks kogu aeg olemas. 1962. aastal tulin ma siia päriselt elama. Kuigi siin olen ma oma elus kõige vähem elanud. Siit läksin 1970 Tartusse, 1996 sealt Tallinna, alles 2017, koos volikogu tööga, tulin ma Saaremaale ja olin siin ligi neli aastat. Niimoodi ma kogu aeg kõigun. Kõikuv element!"