Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/20/11880078t1h5226.jpg)
/nginx/o/2015/06/16/12041479t1h87d7.jpg)
Suve saabudes avastavad paljud, et korraliku terrassita enam hakkama ei saa. Kui paljud saaksid hakkama terrassi ehitamisega, on juba keerulisem küsimus.
Võimalusi on muidugi mitmeid: kes otsib abi internetist, kes usaldab naabrimeest, kes loobub katsetamast ja tellib kohale elukutselised ehitajad. Selgub, et tavalise terrassi ehitamine polegi üle jõu või mõistuse käiv ülesanne. "Kui inimene natukenegi ehitusest jagab ja tal lausa kaht vasakut kätt ei ole, võib ise proovida küll. Kui on olemas lood, akudrell ja muud vajalikud tööriistad, pole see mingi kõrgem matemaatika," kinnitab hobiehitaja Aldo Lõhmus.
Esmalt tuleb valida õige asukoht, arvestades ühendust hoonega ja avatust päikesele. Olenemata terrassi materjalist on vaja arvestada planeeritava terrassi aluse pinnase iseloomuga. Nii nagu hoone vundament peab ulatuma külmumissügavusest allapoole ja mineraalsele aluspinnale, tuleb sama arvestada ka terrassi kandekonstruktsioonide juures.
"Päris mulla peale ei soovita küll teha, muld tuleb alt niipalju ära lükata, et kruus või savi vastu tuleb ja terrass hakkab toetuma stabiilsele pinnasele. Mina olen teinud nii – märgin maha fiboplokist (Fiboplokid on oma kergusele vaatamata piisava survetugevusega, heade tulekindluse, helipidavuse, soojaisolatsiooni ja külmakindluse näitajatega. Fiboplokke on lihtne töödelda. T. K.) natuke suuremad augud, kaevan mulla välja ja täidan augud suht jämeda killustikuga.
Edasi loe Oma Kodu suvenumbrist.