Leidlik ja haruldane päikesekatus toob päikese otse tuppa

Eks me mäletame ju kõik lugu kilplastest, kes endale maja ehitasid, kuid suures õhinas aknad tegemata unustasid. Hiljem püüdsid nad päikesevalgust kotiga tuppa tuua. Mõistagi tulutult. Tänasel päeval oleme oma tehnilises arengus jõudnud sinnamaale, et päikeseenergiast sündinud valgus tuleb tuppa kasvõi läbi katuse. Selle ilmekas näide on maja Kuressaares Ristiku tänaval, mille katuse moodustavadki päikesepaneelid – päikesepaneelid pole mitte katuse peal, vaid nendest ongi kogu katus. Tegemist on päris haruldase ja kindlasti väga leidliku lahendusega, milliseid Saare maakonnas on praegu väidetavalt vaid paar-kolm.

Majaperemees Andero Laurits ütleb, et sellise kasulikult kauni katuse ehituse idee tekkis tal internetiavarustes surfates: “Otsisime sobivaid lahendusi ja leidsime lõpuks selle. Tavalisi paneele ei tahtnud me panna ja siis saigi uuritud, milliseid võimalusi veel on.” 

Kogu katuse lahendamine sellisel omapärasel kujul tuli aga hoopiski praktilisest vajadusest saada paneelidest 10-kilovatine kasutegur. Paneelid on pandud vaid ühele, katuse tänavapoolsele küljele. Siin on lihtsalt päikest-valgust rohkem; teisele, põhjapoolsele küljele panemine poleks andnud soovitud efekti. “Seal on päikest vaid hommikul korraks,” selgitab Andero.

Pererahva sõnul on maja juures veel paljugi pooleli, aga katus – see kõige tähtsam – on valmis. Juba "töötab", see tähendab toob päikesevalgust tuppa. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Paneelid on toodetud Viljandi firmas SolarStone. (Ettevõtte kodulehelt saame lugeda, et SolarStone OÜ toodab päiksepaneele, mis sobituvad iga katusekivi tüübiga, kinnitudes standardsammuga roovil. SolarStone´i paneelide paigaldamiseks ei ole vaja kalleid kandureid. Lihtsalt paigalda moodulid roovile katusekivide asemel, paigalda inverter ja ühenda juhtmed. – T. K.) Firma oma spetsialistid panid katuse paika ka, endal polnud muretki. “See oli ühe päeva töö!” ütleb Andero Laurits. 

Ristiku tänava majal on paneelide kõrval kasutatud siledaid katusekive, kuid võib panna ka lainelisi. Paneelide puhul värvivalikut pole, küll saab varieerida katusekivide tooni. “Meie tahtsime, et oleks paneelidega sama värvi.” Ehk siis mustad. “Tavalised päikesepaneelid on sellised sinakad, aga meie tahtsime, et katus näeks välja nagu päris katus, mitte nagu paneelidega kaetud pind. Minu meelest on see nii näotu!” Kusjuures hinnaerinevus ei olegi ülemäära suur.

Päikesepaneelidest katuse hooldamise kohta ütleb Andero, et põhitöö teeb siin ära vihm. “Tootja soovitab sellist katust paar korda aastas ikka pesta ka. Talvel pole isegi lumega probleemi, kuna meie katus on päris järsu kaldega. Lumi seal peal ei püsi.” Kõikvõimalike probleemide vastu aitab kindlustus ja garantii.

Kuna tegemist oli liiga uue majaga – ehitatud 1995 – ei saanud renoveerimistööde juures loota ka Kredexi toetusele. Foto: Erakogu

Päikesepaneelidest katuse ehituse juures on oluline maja asetus ja katuse kalle. Põhiline katusepind peab olema võimalikult päikese poole, siis on kasutegur kõige suurem. Päikesepaneelidest katuse idee puhul oligi määravaks elektritootmise vajadus. Foto: Erakogu

Hoone seinad saavad kaetud praktilise ja vastupidava Marmoroc-kattega. Foto: Erakogu

Mis kaunis ja kasulik, see ka kallis. Maksma läks kogu see ilu 13 000 eurot ja natuke veel peale ka. Andero sõnul on tegemist siiski pikaajalise investeeringuga. KredExilt renoveerimistoetuse saamise peale mõeldi samuti, aga maja on selleks liiga uus, ehitatud 1995. Pidanuks olema ehitatud kas 1993 või varem.

“Kui meil akupank ka oleks, võiks elektriliinid maja küljest lahti ühendada,” muigab Andero. “Praegu tuleb öine elekter liinist, päevase toodab katus. Ja see, mis meil päevasest tarbimisest üle jääb, läheb võrku müügiks.”

Perenaine Liselle täpsustab, et akupangaga saaks ülejäägi salvestada ja seda energiat oleks siis vajadusel kohe võtta. “Praegu on meil n-ö tasaarveldus – see, mis näiteks õhtusel ajal puudu jääb, antakse meile tagasi. Meil on plaanis panna majja ka põrandaküte, sellega koos suurenevad ka elektrikulud.”

Peremees Andero, perenaine Liselle, tütar Liis-Andra ja väikemees Bruno Baltasar Laurits. Pere lemmikloom muidugi ka. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Lisaks vägagi originaalsele katusele on huvitav ka hoone seinakatte materjal – Marmoroc-kivi. Tegemist on kerge, õhukese ja tugeva fassaadi viimistlusmaterjaliga, mida saab legolaadselt paigaldada aastaajast sõltumata, kiirelt ja ratsionaalselt. “Tahtsime sellist lahendust, mida ei peaks enam rohkem uuendama.” Asjatundjate kinnitusel on Marmoroc tormi- ja ilmastikukindel ning efektiivselt ventileeriva õhuvahega.

Aga ühe maja juures on ikkagi peaasi katus. Eemalt vaadates ei saagi aru, et tegemist on ühe erilise katusega. Päikesekatuse ainsa miinusena märgib Andero lindude märgatavat huvi katuse vastu, mille mustalt pinnalt see huvi ka kenasti välja paistab...

KOMMENTAAR

Silver Aednik Foto: Erakogu

Idee asendada tavapärane katusekattematerjal päikesepaneelidega pole iseenesest maailmas uus. 2015,  mil SolarStone alustas, puudus aga toode, mis oleks sobinud just siin regioonis populaarse kivikatusega. Tänaseks on SolarStone´i katuseid Eestis juba üle saja, kokku koguvõimsuses üle 800 kW.

Valdav osa projektidest on uusehitised. SolarStone´i ehitis-integreeritavad päikesepaneelid võimaldavad juba maja projekteerides ühildada kaks olulist tegevust: rajada katuse, mis oleks samaaegselt nii funktsionaalne kui ka tasuv, tootes lokaalselt elektrienergiat. Järjest enam on meie klientide hulka lisandunud ka vanade majade renoveerimise ettevõtnud majaomanikke, nii nagu ka Kuressaare Ristiku tänava projekt.

Ristiku tänava projekti puhul on suurimaks väljakutseks katusel olevad takistused, nagu korstnad ja ventilatsiooni läbiviigud, mida on keeruline nihutada, eriti kui tegu on olemasoleva majaga. Ristiku tänava katusel oli õnneks korsten sedavõrd hea koha peal, et see ei takistanud maksimaalse jaotise realiseerimist.

Amortiseerunud katusekatte asendamisel on võimalik samaaegselt teostada katuselahendus kaasaegses võtmes, järgides ainult, et uue roovi samm oleks kivikatusele sobiv. 

Kolmanda kliendisegmendi moodustavad elektrivõrgust kaugemal asuvad akupangaga suvilad ja eriprojektid, kus maakaabli paigaldamine on ebaotstarbekalt kallis. Või on see põhimõtteline küsimus – olla 100% iseseisev.

SolarStone´i ehitis-integreeritavad paneelid sobivad sisuliselt mistahes viilkatusega majale, millele on võimalik panna kivikatus. Paneelidega annab katta kogu päikesepoolse pinnalaotuse, kuid katuse perimeeter ja põhjapoolne külg kaetakse ikkagi katusekiviga. 

Teine oluline eeldus SolarStone´i ja mistahes päikesepaneeli lahenduse rajamisel on hoone sobiv asend ilmakaarte suhtes ning varjudest vaba lõunapoolne katusekülg. Varjud pärsivad oluliselt paneelide eesmärgipärast toimimist. Parima kombinatsiooni saab kindlasti sileda katusekivi ja meie paneeli kombinatsiooniga. Sile kivi on Eesti majaomanike poolt kenasti vastu võetud – turul on tekkinud lai valik heas hinnaklassis modernseid siledaid katusekive, mis veel kolm-neli aastat tagasi olid kõrge hinna tõttu pigem vähesoositud. Nüüd on arhitektidel reaalne tööriist, kuidas solar-lahendus kiviga viisakalt lahendada.

Päikesepaneelid on sisuliselt hooldusvabad. Talvejärgse mustuse ja kevadise õietolmu peseb maha suurem hoovihm. Madalama kaldega katustel tuleks teha lisaks pesu, mida on võimalik teha ka aiavoolikuga. Kindlasti ei ole mõistlik talvel SolarStone´i-katuselt lund lumelabida või muu agregaadiga eemaldada, sest talvel on paneelide kasutegur väike ning lume eemaldamise käigus on oht paneele vigastada. Lumekoormus ei kujuta samas paneelide vastupidavusele mingit ohtu.

Suursaartel oleme tänaseks teostanud kaks projekti. Käesoleva aasta lõpuks on neid vähemalt kaks korda enam. Järgmine klient on ilmselt just üks elektrivõrgust sõltumatu offgrid-lahendus – üldvõrk on majast kaugel ning hoonet kasutatakse pigem hooajaliselt.

Silver Aednik,SolarStone OÜ tegevjuht

KOMMENTAAR PÄIKESEKASUTAJALT:

Jaan Rooso Foto: Erakogu

Kui päris aus olla, siis põhjus hakata kasutama päikesepaneele oli ikka meie kasvavas elektritarbimises. Meil on turismitalu ja suur tarbimine, elektrit kulub palju ja arved läksid suureks. Toetust saime ka taotleda, 50 protsenti projekti maksumusest. Ilma selleta ei oleks me seda tööd vist ette võtnud.

Tasuvuse kohta ütlevad targad mehed, et see on umbes 8–10 aastat. On see reaalne või ei, näitab tulevik. Meil on need 66 ühikut (maksimaalse võimsusega 15 kW) paneele töötanud kolm aastat. Praegu, kui päike hästi särab, tuleb 13–14 kilovatti tunnis ära. On ka hetki, kus osa elektrist läheb müügiks. 

Täpseid numbreid on raske öelda, aga kasu on neist kindlasti, sellest oleme küll aru saanud. Isegi eilse äikeseilmaga andsid paneelid umbes 900 W, mingi lambi oleks ikka põlema saanud. Võrreldes tuulegeneraatoritega on päikesepaneelid minu arvates isegi mõistlikumad, nad ei vaja erilist hooldust.

 Jaan Rooso,Aadu talu peremees