/nginx/o/2019/03/20/11880078t1h5226.jpg)
/nginx/o/2019/10/09/12637694t1h151b.jpg)
"Kui sa tahad olla õnnelik ühe tunni – joo veini. Kui sa tahad olla õnnelik kolm päeva – tapa siga ja korralda pidu. Kui sa tahad olla õnnelik ühe aasta – abiellu. Aga kui sa tahad olla õnnelik kogu elu – tegele aiaga!"
Üks roosiaed ilmlõpmata...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muhu koguduse hooldajaõpetaja Hannes Nelis tuletas umbes poolesajale kokkutulnud muhulasele meelde just seda iidset hiina vanasõna. Põhjuse andis Muhu valla 29. sünnipäev, mis sattus täpselt kokku Hiina RV 70. aastapäevaga. Loomulikult ka Muhu pärandikooli ideest alguse saanud ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks tehtud muhulaste kink – roosiaed, mis 1. oktoobril pidulikult avatuks kuulutati. "On palju inimesi, kes leiavad rahu vaikuses, metsas või mere ääres kõndides. Nad ümbritsevad ka oma kodu sellega, mis pakub inimese hingele rõõmu. Iga kodu juures peavad alati olema lilled, roosid, sest need annavad elule värvi. Vanadele hiinlastele oli aed paik, kus nad said tunda end Looja lähedal. Leida rahu, leida tee iseendani. Paljud inimesed leiavad ka selles roosiaias siin, selles ettevõtmises rahu oma hingele."
/nginx/o/2019/10/09/12637696t1hc7b7.jpg)
Küllap nii ongi.
Projektijuht Sulev Vahtra meenutas paari aasta tagust aega, kus kunagise hoolitsetud kooliaia asemel valitses rinnuni rohi ja võsa, ühesõnaga oli see kõik üks paras rapik. Täna on pilt sootuks teine. Lisaks aiale on võsast välja raiutud ja uuesti üles lapitud enamik platsi ümbritsevatest kiviaedadest.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12637714t1h0ae7.jpg)
Aed on projekteeritud hilis-keskaja aiakujundustavasid arvestades. "Sellele ajastule oli omane paralleelne, range teedevõrgustik, mille vahele jäid tavaliselt ristküliku-, aga mõnikord ka veidi rombikujulised muruplatsid. Sellise aia juurde kuulus kindlasti ka kõrgpeenardena juur- ja puuvilja kasvatamise ala, mis asetses aia põhiplaani suhtes diagonaalis. "Siin on kõik paigas," ütleb Vahtra. Tema sõnul on praegu kõrgpeenardest osadesse istutatud maitsetaimi: iisopit, Faasseni naistenõgest, lavendlit ja vahelduseks ka mõned liiliad. Tulevikus on plaanis istutada ka kõrrelisi ja vanu armastatud taluaia lilli. "Tegelikult kestavad siin tööd edasi. Kevadeks on plaanitud suuremad istutused. Õnneks olid alles mõned vanad õunapuud."
Teede juures on neli paeplaatidest ümbrisega murupinki, mille tammistele seljatugedele on kohalik puutöömeister Janek Vapper lõiganud kõigi 52 Muhu küla nimed. "Iga korralik töö tahab vaeva! Aga tuli hästi välja, ei saa kurta," ütleb ta ise.
/nginx/o/2019/10/09/12637697t1hcf06.jpg)
Ka roose sai aeda just sama palju – 52. Sortidest on esindatud külmakindel, tugevakasvuline erkpunaste pooltäidis- ja täidisõieline roniroos 'Flammentanz' ja veidi madalama kasvuga väänroos 'Sympathia'. Pisut kaugemale jääb kadakane latt-võresein, mille taha on plaanitud kompostihunnik ja mille ees hakkavad silma rõõmustama armastatud talulilled – tokkroosid. Teede ja kiviaia vahelisele alale peaks Vahtra sõnul aastate jooksul kujunema looduslik kooslus, mida on vaja hooldada vaid üks kord aastas – sügisel maha trimmerdada.
Aia projekti autor on Koppel ja Koppel Arhitektid OÜ maastikuarhitekt Liis Koppel. "Kohalik kogukond on pannud siia aeda oma hinge ja oma näo; selle üle on mul väga hea meel. Ega Eestis ju selliseid hilis-keskaegseid aedu polegi. Kõik sai alguse kooliaia ideest. Nende säilinud vanade õunapuude võlu annab nii palju juurde." Tema mõte on ka nn roosikäik, mis oli vanasti samuti sellise aia lahutamatu osa. Ideid sai Koppel "vanadest tarkadest raamatutest", nagu ta ütleb. "Need ei ole Eesti, vaid ikka maailma näited. See aed on tagasihoidlik ja lihtne." Omamoodi mõjutusi andsid aia sünnile ka üle aia asuv Muhu Katariina kirik ja kool. Nüüd tahab aed saada aega, et "täis kasvada". "Ega aiad ja pargid ei saagi kunagi valmis!"
Aia rajamisele aitasid kaasa Muhu vald, kogudus, kohalikud ettevõtjad ja toetajad. Aia korrashoiul loodetakse suuresti vabatahtlikele. Vallavanem Raido Liitmäe meenutab siinkohal neid rõõmsaid aiatööpäevi, mida iga korralik õpilane kooliaias tegema pidi. Võib-olla tuleb ta siia nüüdki...
/nginx/o/2019/10/09/12637698t1h722e.jpg)
/nginx/o/2019/10/09/12637702t1ha872.jpg)