/nginx/o/2020/10/30/13445845t1hef67.jpg)
Kuressaarlane Kaja Laus kasvatab liikumispuudega last, keda on aastaid kodutrepist üles-alla tassinud.
JUHTKIRI ⟩ Kõvad kivid, kohtuveski ja puudega laps
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
31. oktoober 2020, 00:20
Asjasse süvenemata võib ju mõelda: mis see mõni trepiaste last süles kanda siis ära ei ole! Elab ju pere esimesel korrusel. Ilmselt räägiks niimoodi arvajad teist juttu, kui aina suuremaks kasvavat last ja tema käru ise päevast päeva ja aastast aastasse tassima peaksid. Lapse tõstmine ja kandmine ei piirdu ju ainult trepil liikumisega.
Juba aastate eest leidis ema lahenduse, mis on ka spetsialistide hinnangul ainuvõimalik: tuleb paigaldada invalift. Oma jah-sõna andis mullu ka korteriühistu.
Raha lifti paigaldamiseks saaks riiklikust toetusfondist raske ja sügava puudega lastele. Kõik vajalik oleks justkui olemas, ent seni on lift jäänud ema jaoks üksnes unistuseks. Kaja Lausi sõnul on asjade venimises süüdi kiuslikud naabrid ja ükskõiksed vallaametnikud.
Kümmekonna korteriga maja pole just suur. Ometi võib ka siis, kui naabreid vähe, tekkida erimeelsusi ja konflikte, mille osalised kuidagi kokkuleppele ei jõua. Kui igaüks on kange oma õigusi ja seisukohti kaitsma, pole lootustki, et kõvad kivid head jahu jahvataks. Isegi kui nende õiguste kaitsmiseks on ette võetud kohtutee.
Paraku kipub tülitsedes ununema noor inimene, kelle vajaduste ümber kogu see tsirkus käib. Päevad ja kuud mööduvad aga aina omasoodu.