Vähemasti väidab nii Ülo Rehepapp oma ülipõhjalikus Muhumaa külade ülevaates. Pole põhjust temaga siinkohal mitte nõustuda. Praegu toimetavad Neol Jan Soop ja Marju Rannala-Soop koos laste ning veel lugematu hulga koduloomade-lindudega.
Esimest korda käisin Neol augusti alguses, teine külastus jäi septembri keskele ja mõlema visiidi kokkuvõtteks võin kinnitada – siin on kena igal ajal. Suvel õitsevad suvisemad, sügisepoole hilisemad õitsejad. Lilleilu on Neol alati osatud hinnata. Juba Jani emal Endlal olnud hästi palju lilli. Minial on ametikooli teabegraafikale lisaks ette näidata Räpina aianduskooli lilleseadja haridus, nii oligi ämma alustatut päris lihtne hoida ja edasi arendada. Siinkohal näitab Marju otsekui tõestuseks üht just sel aastal rajatud peenart. "Eks ma paljus katsetan. Algul panen ühtemoodi, kui ei sobi, võtan üles ja teen ümber." Liival on tal oma lilleäri Neolill ja kuigi sellega just rikkaks ei saa, tööd on ja ära elab. "Tore on, kui saad teha seda, mis meeldib."