Kui terminitest alustada, siis maa- või linnalähedus ongi pigemini emotsionaalsed kui geograafilised mõisted. Nii nagu kaugust ja lähedust ei pruugi sugugi mõõta meetrites või kilomeetrites. Helle ja Raivo Kahmi kodumaja seinal on sildid tänava nime ja maja numbriga. See tähendab, et linn. Aga kui teise korruse külalistetoa aknast paistev vana lihatööstuse korsten kahe silma vahele jätta, ei paista seda linna kuskilt. Hoopis palju metsa ja viljapuuaedadesse uppuvad eramud. Seda praegu, kui loodus on suht hõre ja läbipaistev. Mis siis veel suvel..?

Helle ja Raivo abiellusid Tallinnas. Tol ajal polnud neid aegu niiväga valida – oli kaks varianti, kas 1. aprill või siis juba kuskil juulis. Valiti 1. aprill. “See perekonnaseisubüroo oli Mustamäel, kusagil Sütiste teel. Iga poole tunni tagant tuli uus paar,” meenutab Raivo. Helle hinnangul on see tore kuupäev neile väga hästi mõjunud.
Helle ja Raivo abiellusid Tallinnas. Tol ajal polnud neid aegu niiväga valida – oli kaks varianti, kas 1. aprill või siis juba kuskil juulis. Valiti 1. aprill. “See perekonnaseisubüroo oli Mustamäel, kusagil Sütiste teel. Iga poole tunni tagant tuli uus paar,” meenutab Raivo. Helle hinnangul on see tore kuupäev neile väga hästi mõjunud. Foto: Merit Lehtsalu / Saarte Hääl

Kunagi oli siin kindlasti ka üks talukoht, kui see kant oligi veel maa ja linnani tükk teed minna. Aga sellest on väga palju aega möödas, talukoha nimigi meile teadmata. Selle asemel on nüüd aadress. Ja 1960–70 ehitatud hoone. Vanu aegu mäletavad ehk veel kõrged pirni- ja õunapuud aia sees ja aia taga.

Kommentaarid
Copy